Laupäeva varahommikul, kui Teherani olid tabanud esimesed õhulöögid, kiirustasid Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja António Costa sellele reageerima ühisavaldusega, milles kutsuti üles maksimaalsele vaoshoitusele.

The developments in Iran are greatly concerning. We remain in close contact with our partners in the region.

We reaffirm our steadfast commitment to safeguarding regional security and stability.

Ensuring nuclear safety and preventing any actions that could further escalate…

— Ursula von der Leyen (@vonderleyen) February 28, 2026

Kuid neist jõudis ette Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas, kes oli pool tundi varem avaldanud oma kirja, milles ta ütles, et uurib diplomaatilisi lahendusi, kirjeldas Politico.

The latest developments across the Middle East are perilous.

Iran's regime has killed thousands. Its ballistic missile and nuclear programmes, along with support for terror groups, pose a serious threat to global security. The EU has adopted strong sanctions against Iran and…

— Kaja Kallas (@kajakallas) February 28, 2026

Kallas ja von der Leyen ei rääkinud sel nädalavahetusel omavahel otse, ütles üks ametnik, hoolimata EL-i aktiivsest diplomaatilisest tegevusest ja püüdlustest ühtset seisukohta võtta. Selline lõhe on sümptomaatiline EL-i täidesaatva võimu (komisjoni – toim.) ja selle välispoliitika haru suhetes, ütlesid viis protsesse lähedal nägevat diplomaati ja ametnikku Politicole.

"Kaja Kallase ja Ursula von der Leyeni vaheline rivaalitsemine on ilmne," ütles Euroopa Parlamendi kaitse- ja julgeolekukomisjoni liberaalist esimees Marie-Agnes Strack-Zimmermann väljaandele Politico. "See peegeldab pädevuste jaotust Euroopa välispoliitikas, mis ei ole alati selgelt tasakaalustatud," lisas ta.

Viimane konflikt toob esile EL-i laiema probleemi väliskriiside ajal, alates Venemaa sõjast Ukrainas kuni uute konfliktideni Lähis-Idas. Samal ajal kui blokk püüab hoida suhteid Washingtoniga ja näidata transatlantilist ühtsust, on institutsioonidevaheline võitlus Brüsselis raskendanud püüdlusi olla usaldusväärne geopoliitiline tegija.

"Ainus viis, kuidas EL saab selles kriisis olulist rolli mängida, on see, kui me jääme ühtseks," ütles üks anonüümsust palunud EL-i ametnik. "See on nende dünaamika osas pidev," ütles teine ​​kahe juhi vahelise lõhe kohta. Kolmas ütles aga, et see pole mingi saladus ega midagi uut, et von der Leyen ja tema volinike meeskond oleks rahul Kallase kõrvaletõrjumisega. Protokolli ja portfelli sisu (võimu-ulatuse – toim.) küsimused on bloki jaoks muutunud määravaks teemaks, ütles pühapäeval toimunud välisministrite kohtumisel osalenud EL-i diplomaat. "Brüsseli mull keskendub sellele, kes peaks rääkima – ja millisel õiguslikul alusel," märkis ta.

Ajalooliselt on rahvusvahelised suhted olnud Kallase kui välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja rollis oleva isiku pädevuses ning temal ja tema juhitud Euroopa Välisteenistusel (EEAS) on mandaat, mis seisab eraldi von der Leyeni omast. Kuid kuna geopoliitika mõjutab üha enam Euroopa Liidu põhifunktsioone, mängivad komisjoni president ja tema meeskond üha kesksemat rolli, selgitas Politico.

"Hädaolukorrad, abi andmine, toetus meie kodanikele, tarneahelate muutumise tagajärjed, õhuruumi sulgemised, võimalik rände suurenemine, küberohud, läänes paiknevate võimalike Iraani terroriüksustega tegelemine – kõiki neid asju [koordineerib] Euroopa Komisjon," ütles neljas ametnik.

Kuigi diplomaatidega suhtlemine on Kallase eesõigus, ütles ametnik, ei suudetud pühapäeval toimunud välisasjade nõukogul selget konsensust saavutada ja seega on nüüd von der Leyeni juhitud komisjoni ülesanne välja selgitada, kuidas edasi liikuda. Jutud isiklikest lahkarvamustest kahe naise vahel on aga lihtsalt meediaklišee kahest naisest, kes läbi ei saa, lisas ametnik.

Von der Leyeni ja Kallase esindajad keeldusid kommentaaridest Politicole.

Von der Leyen kerkib esile

Kui nädalavahetusel Lähis-Idas vägivald süvenes ja Iraan algatas vasturünnakuid USA baaside vastu Pärsia lahes, kiirustas komisjoni president EL-i reageeringut juhtima – tegi avaldusi, helistas piirkondlikele juhtidele, edastades sellega sõnumi, et tema on olukorra eestvedaja. Vaid 48 tunni jooksul postitas ta sotsiaalmeediakeskkonnas X kümme korda, mida saab pidada tema digitaalse diplomaatia plahvatuseks, kuna see on teravas vastuolus tema märksa tagasihoidlikuma suhtumisega teistesse hiljutistesse kriisidesse, sealhulgas Venezuelas selle aasta alguses toimunusse, mil ta rõhutas, et koordineerib oma tegevust Kallasega, märkis Politico.

Laupäeval, samal ajal kui Kallas püüdis välisministrite tasandil arutelusid edasi viia, kutsudes järgmiseks päevaks erakorralisteks kõnelusteks kokku välisasjade nõukogu, võttis komisjoni juhi mõjukas kantseleiülem Björn Seibert ühendust tähtsamate volinike meeskondadega, et teavitada neid otsusest kutsuda esmaspäeval kokku nn julgeolekukolledž komisjoni logistilise ja praktilise reageerimise koordineerimiseks.

Von der Leyeni teise ametiaja alguses loodud organ on tegelenud peamiselt poliitiliste prioriteetide kujundamisega, mitte operatiivse kriisiohjega. Kuid see on muutumas, tõdes Politico.

Alates eelmisest aastast on von der Leyen surunud peale komisjoni positsiooni tugevdamist välispoliitikas, eelkõige Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe peadirektoraadi (DG MENA) loomise kaudu volinik Dubravka Šuica juhtimisel. Brüsselis tõlgendati seda sammu laialdaselt kui katset tõmmata osa Euroopa välisteenistuse mõjust Berlaymonti (Euroopa Komisjoni peakorter Brüsselis – toim.) alla.

Komisjoni ametnik ütles Politicole, et DG MENA-lt oodatakse Iraani ja EL-i Lähis-Ida strateegia rakendamise aruteludes keskset rolli, kuna Pärsia lahe riigid ja Iraan kuuluvad selle portfelli.

Kuid mõned Euroopa Parlamendi mõjukad liikmed on komisjoni aktiivsema rolli võtmise ambitsioonidele vastu seisnud. "EL-il on kõrge esindaja ja teda tuleks pigem tema töö tegemisel toetada," ütles Dan Barna, kes on von der Leyenit toetavasse koalitsiooni kuuluva tsentristliku partei Renew seadusandja ja Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige.

Euroopa välisteenistus on järjekindlalt vastu seisnud igasugusele võimu üleandmisele oma spetsialistide meeskondadelt ning Kallase frustratsioon komisjoni suhtes on hästi dokumenteeritud. Endine Eesti peaminister oli kindlalt vastu EL-i eraldi luureüksuse loomisele von der Leyeni alluvuses ning ärritas samas oma kolleege Euroopa Komisjonis (mille liige ka ta ise on – toim.), püüdes tuua vastuolulise poliitilise tegelase Martin Selmayri tagasi EEAS-i tippjuhi kohale. Mitmed EL-i ametnikud kirjeldasid seda sammu toona kui Kallase katset saada samasugune poliitiline mõjuvõim, mis von der Leyenil on Seiberti näol.

"Me peame otsustama, kas me tahame institutsioonilist muutust – kas me tahame anda komisjonile rohkem välispoliitilisi funktsioone," ütles Nacho Sánchez Amor, kes on sotsialistide juhtiv seadusandja Euroopa Parlamendi väliskomisjonis. "Meie partneritel kogu maailmas on õigus – nad ei tea sageli, kelle poole pöörduda."