Kolmapäeval Antwerpenis toimuval kohtumisel püüavad tööstusjuhid veenda Euroopa Komisjoni presidenti Ursula von der Leyenit ning riikide juhte, et nad vaataksid üle praeguse heitkoguste vähendamise strateegia.

Keemiatööstus on Euroopa üks suurimaid sektoreid ning töösturite sõnul on see praegu kriisis. Töösturite hinnangul ei seisa ükski teine ​​jurisdiktsioon maailmas silmitsi nii kõrgete süsnikukuludega kui EL. 

"Meie välismaised konkurendid ei seisa silmitsi selliste heitkogustega kauplemise süsteemidega," ütles Saksamaa keemiafirma Covestro tegevjuht Markus Steilemann. Ta kutsus üles ETS-i reformima, et viia kliimaambitsioonid vastavusse konkurentsireaalsusega.

EL-i süsinikuturg on samas bloki peamine vahend CO2-heitmete vähendamiseks – see kehtestab tööstusharudele ja elektrijaamadele iga toodetud süsinikutonni eest tasu, et survestada üleminekut puhtamale tootmisele ja soodustada investeeringuid vähese süsinikuheitega tehnoloogiatesse.

Samas surve ETS-i reformimiseks kasvab ning mitmed liikmesriigid on andnud märku, et soovivad süsteemi muuta. 

"Rohelisemaks muutumine ei saa olla meie eesmärk, see tähendab vaesemaks muutumist," ütles teisipäeval Austria kantsler Christian Stocker. Ta ütles, et kavatseb nõuda erandeid, tagamaks, et kodumaine tööstus jääks konkurentsivõimeliseks. 

EL-i keemiatööstuse organisatsioon CEFIC, mis on üks Brüsseli rikkamaid lobigruppe, on juba varem hoiatanud, et Euroopa keemiatööstus on tõsises kriisis. Organisatsioon on avaldanud mitu aruannet, milles kirjeldatakse turuosa kaotust Hiinale. CEFIC rahastab ka reklaamikampaaniat, milles rõhutatakse, et Euroopa kaotab kvaliteetseid töökohti. 

CEFIC-i hoiatust kordavad ka teised keemiatöösturid. Euroopa suurima keemiafirma BASF tegevjuht Markus Kamieth ütles eelmise aasta lõpus, et vähemalt teoorias suudaks Euroopa konkureerida USA ja Hiinaga, aga päriselus tulistatakse endale liiga tihti jalga. 

CEFIC on samas oma suure mõjuvõimu tõttu sattunud ka kriitika alla. 

"CEFIC-il on juba enneolematu juurdepääs EL-i otsustajatele, registreerides kolmanda suurima lobikohtumiste arvu Euroopa Komisjoniga kõigi EL-i lobiorganisatsioonide seas," ütles vabaühenduse Transparency International poliitikaametnik Raphaël Kergueno. 

Politico kirjutab, et keemiasektor saab aga oma hoiatusi toetada ka mitmete faktidega. Alates 2023. aastast on Euroopas suletud üle 20 suure keemiatehase, kadunud on umbes 30 000 töökohta. Ametiühing IndustriALL hoiatas, et järgmise viie aasta jooksul võib sektoris kaduda veel 200 000 töökohta. 

CEFIC-i viimase aruande kohaselt kukkusid investeeringud Euroopa keemiatööstusse 2025. aastal eelmise aastaga võrreldes enam kui 80 protsenti. Samal ajal on areenile ilmunud Hiina päritolu ettevõtted, mis üritavad suurendada oma turuosa. 

Näiteks USA keemiahiiglane Dow kavatseb sulgeda kolm Euroopas asuvat tehast, mille tulemusena võib kaduda ligi 800 töökohta. "On väga selge, et Euroopa kannatab praegu konkurentsivõime puudumise all," ütles firma tippjuht Julia Schlenz. 

ETS-i kaitsjad leiavad samas, et suuremat rõhku tuleb panna dekarboniseerimisele. Keemiasektor peab oma tootmist rohkem elektrifitseerima. Samas nõuavad sellised sammud väga suuri kulutusi.

Euroopa Komisjon peab tööstuse elektrifitseerimist hädavajalikuks nii kliima kui ka energiajulgeoleku seisukohast. "Pole ühtegi Euroopa riiki, mis ei saaks kasu Euroopa suuremast energiasõltumatust," ütles detsembris Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Dan Jorgensen.

Ka mõned parempoolsed eurosaadikud leiavad, et keemiasektor peab rohkem panustama dekarboniseerimisse. Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni Euroopa Rahvapartei (EPP) saadik Peter Liese ütles, et keemiatööstus on üks põhjustest, miks heitkogustega kauplemise süsteemi arutelu on nii keeruline.

"Keemiaettevõtted räägivad oma kuludest, mis tulenevad heitkogustega kauplemise süsteemist. Kuid nad ei räägi sellest, kuidas nad kavatsevad dekarboniseerida. Heitkogustega kauplemise süsteemi eesmärk ei ole ettevõtteid piinata, vaid julgustada neid liikuma dekarboniseerimise poole," ütles Liese. 

Samas ütles Briti keemiafirma Ineos tippjuht Rob Ingram, et sektor võtab dekarboniseerimist tõsiselt. Küsimus on pigem selles, kuidas sinna jõutakse. Ta ütles, et kui EL kehtestab suure heitkogusega sektoritele liiga ranged regulatsioonid, viivad nad tootmise lihtsalt mujale, kus reeglid on leebemad.