Neljapäeval kogunesid Belgia põhjaosas Alden Bieseni lossi Euroopa Liidu riikide liidrid, et arutada võimalusi ühenduse majandusarengu kiirendamiseks ning selle raames oli lisaks halduskoormuse ja turutõkete vähendamisele teemaks ka kõrged energiahinnad.

Päev varem oli Antwerpeni vanas börsihoones kokku saanud Euroopa tööstusliidrid, kes samadel teemadel rääkides tõid välja, et nende jaoks on energia hind sisuliselt kaks korda kõrgem kui konkurentidel Hiinas ja Ameerika Ühendriikides.

Tööstusjuhtide ning paljude liikmesriikide soov ETS-iga midagi ette võtta sunnibki nüüd Euroopa Komisjoni, mille president Ursula von der Leyen veel ka kolmapäeval rääkis heitmekaubanduse positiivsest mõjust, koostama aruande kas ja mida süsinikuturuga ette võtta.  

Liidrid andsid komisjonile ülesande esitada märtsis toimuvale Euroopa Ülemkogule edasised valikud, mida ETS-iga ette võtta, kirjutas uudisteagentuur Reuters. Nii näiteks on küsimuse all, kas jätkata süsteemiga, kus kõige kallim energiaallikas, tavaliselt gaas, määrab turul elektrienergia hinna, sealhulgas ka odavamate taastuvenergia ja tuumaenergia puhul või püüda gaas sellest süsteemist eraldada - sellisest variandist on räägitud juba 2022. aastal.

Reuters viitas ka von der Leyeni sõnadele, kes meenutas, et ETS-i ülesehitus võimaldab nn turu stabiilsusreservi abil ka süsinikukvoodi hinda muuta, kui see mingil põhjusel liiga kõrgele tõuseb või kui majanduslik olukord seda nõuab.

Lisaks peab Euroopa Komisjon juba varasemalt kehtestatud tegevuskava kohaselt esitama juuliks ülevaate ETS-i toimimisest ning ka sellega seoses võib oodata ettepanekuid, kas ja kuidas süsteemi peaks muutma, kirjutas veebiportaal EUobserver. Von der Leyen lubas, et juulis toimuvas ülevaates uuritakse, kas süsiniku hinnastamise süsteem vajab elemente, mis suudaksid hindu moduleerida, kui kulud liiga palju tõusevad, märkis EUobserver.

Samas tõdes Reuters, et ehkki ettevõtted näevad kõrgetes elektrihindades peaprobleemi, ei ole Euroopa Liidus selle teema suhtes siiski ühest seisukohta.

"Poliitilist tahet selle süsteemi muutmiseks napib. Euroopa Liidu valitsused olid turu ümberkujundamise vastu, kui nad 2024. aastal EL-i energiaeeskirju uuendasid. Samuti pole nad viie aasta jooksul suutnud leida üksmeelt, mis on vajalik Euroopa tasandi energiamaksu eeskirjade reformimiseks, et anda vähese süsinikuheitega allikatele eelis," kirjutas Reuters kolmapäeval.

ERR on varasemalt kirjutanud, et mitmed Ida-Euroopa riigid on väljendanud muret heitmekaubanduse süsteemi negatiivse mõju üle ning kutsunud seda reformima või isegi peatama.

Liikmesriikide suutlikkusest energiaküsimustes kokku leppida annab siiski tunnistust eelmise aasta lõpus saavutatud kokkulepe lükata heitmekaubanduse süsteemi laiendamine, nn ETS2 kehtestamine aasta võrra edasi, aastani 2028 ning leevendada 2040. aasta kliimaeesmärke.

Sellele viitas ka Belgia kohtumisel ERR-iga rääkinud peaminister Kristen Michal: "Mina ütleks, et täna oli ruumis tunda sellist hoiakut, et ETS2 edasilükkamise me ju kõik koos saavutasime, mille algatajate hulgas oli ka Eesti, kes ütlesid, et see tuleks edasi lükata - ja see lükatigi."

Ka Michal rõhutas, et heitmekaubanduse süsteemi toimimine tuleb läbi vaadata: "Kogu see ETS-i süsteem on vaja üle vaadata, see hind ei ole ju selline, nagu algselt prognoositi, kui see süsteem rajati."

Samas tõi uudisteagentuur Reuters välja, et tööstus võib hakata isegi nõudma poliitiliselt seatud hinna kehtestamist energiale. Rahvusvahelise keemiaettevõtte Solvay tegevjuht Philippe Kehren ütles, et sektor soovib nüüd valitsuste otsest sekkumist, et tagada stabiilsed elektrihinnad – näiteks tööstusele reguleeritud hinna kehtestamise kaudu. "Ausalt öeldes ei näe ma ühtegi muud võimalust. ... Tööstus ei suuda toime tulla ülimalt kõikuvate ja kõrgete elektrihindadega," ütles ta Reutersile.

Euroopa Liidu heitmekaubanduse süsteem on loodud kasvuhoonegaaside heitme vähendamiseks ning see nõuab elektri- ja soojatootjatelt,
rasketööstusettevõtetelt nagu terase-, tsemendi- ja keemiatööstustelt ning
Euroopa-sisestelt lendudelt nende tegevusega õhku paisatud CO2 eest kvoodi ostmist turult. Kvootide hulga määrab Euroopa Komisjon, kusjuures vähendab seda iga-aastaselt, tõstes sellega kvoodi hinda ettevõtetele, mis peavad selle kulu oma toodetesse edasi kandma. Sarnased süsteemid on loodud ka mujal maailmas, kuid väidetavalt on ETS-is süsinikutonni hind nende omast märksa kõrgem, olles praegu umbes 80 eurot tonni eest.