Kolmapäeval Antwerpenis Euroopa Liidu poliitikakujundajatega kohtunud tööstusjuhid kutsusid komisjoni üles lõpetama oma kliimapoliitika alustalaks olevat heitkogustega kauplemise süsteemi, ehk süsinikuturu, mis hõlmab umbes poolt EL-is tekkivatest kasvuhoonegaasidest, kuid von der Leyen lükkas selle tagasi, kirjutas väljaanne Politico.

"Ma tean, et selle üle on palju arutelusid," ütles ta Antwerpeni ajaloolises börsihoones tegevjuhtidele, tööstusharude esindajatele ning Austria, Belgia, Hollandi, Prantsusmaa ja Saksamaa juhtidele kõnet pidades. Kuid ta lisas: "Heitkogustega kauplemise süsteem ehk ETS toob selgeid eeliseid. Alates selle kasutuselevõtust 2005. aastal on heitkogused vähenenud 39 protsenti, samas kui ETS-iga hõlmatud sektorite majandus on kasvanud 71 protsenti. See näitab, et dekarboniseerimine ja konkurentsivõime võivad käia käsikäes."

Von der Leyen lükkas tagasi idee, et rohepoliitika lõpetamine aitab Euroopa tööstust, rõhutades, et ainult fossiilkütuste kasutamise vähendamine leevendab kõrgeid energiahindu, mida enamik tootjaid peab oma põhiprobleemiks.

"Bensiinihinnad ajavad energiahindu üles. Taastuvad energiaallikad ja tuumaenergia toovad hinda alla," ütles ta. "Järgmised aastad on üliolulised, sest Rahvusvaheline Energiaagentuur ütleb meile, et gaasihinnad ... jäävad järgmise kolme kuni nelja aasta jooksul madalaks. Seega peaksime seda aega kasutama investeerimiseks vähese süsinikuheitega energiasüsteemidesse, mis kaitsevad meid, kui fossiilkütuste hinnad taas tõusevad," rääkis von der Leyen.

Mõni tund hiljem astus aga Saksamaa kantsler Friedrich Merz Antwerpenis samuti üles seisukohaga, et heitkogustega kauplemise süsteem tuleb ümber korraldada.

"See süsteem on rakendatud CO2-heitmete vähendamiseks ja samal ajal selleks, et võimaldada ettevõtetel üle minna CO2-vabale tootmisele. Seega, kui see pole saavutatav ja kui see pole õige vahend, peaksime olema väga avatud selle läbivaatamisele või vähemalt edasilükkamisele," ütles ta tööstuse esindajate valju aplausi saatel.

"Peaksime vältima kõike, mis ohustab meie tööstuse konkurentsivõimet. Olen täielikult nõus kõigiga, kes ütlevad, et peame kliimamuutuste osas rohkem ära tegema," lisas ta, "kuid kui see poliitika tuleb meie tööstusharude, meie töökohtade arvelt, on see vastuvõetamatu. Ja seepärast olen ma nõus kõigiga, kes ütlevad, et kui see pole õige vahend, peame sellest rääkima ja kui see ei toimi, peame seda muutma," leidis Merz.

Temaga sarnase seisukohaga esines ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Ta hoiatas küll heitkogustega kauplemise süsteemi kaotamise eest, kuid rõhutas samas: "Euroopa ei saa seada ambitsioonikaid kliimaeesmärke, lastes samal ajal oma tööstusbaasil kaduda. Kõrged energiahinnad koos süsinikukuludega kiirendavad deindustrialiseerimist, mitte dekarboniseerimist."

ETS rünnaku all

ETS nõuab rasketööstuselt, elektrijaamadelt, lennufirmadelt ja laevandusettevõtetelt tasu maksmist – praegu umbes 80 eurot – iga nende poolt õhku paisatud CO2 tonni eest. See on mõeldud stimuleerimaks investeeringuid puhtasse tootmisse, energia- ja transpordiprojektidesse. Väike osa lubadest antakse ettevõtetele nende toetamiseks praegu tasuta, kuid seda kogust vähendatakse pidevalt.

Süsiniku hind on järk-järgult tõusnud, kuna ostmiseks saadaolevate saastelubade arv ETS-iga ​​hõlmatud sektoritele vähendatakse igal aastal. Kuigi üha rohkem riike maailmas loob sarnaseid süsinikuturge, on EL-i hind maailma kõrgeim.

Antwerpeni ürituse eel nõudsid Austria ja Tšehhi juhid, samuti Saksamaa keemiagigandi BASF tegevjuht ja Itaalia ärilobi Confindustria meetmeid ETS-i hinna alandamiseks, väites, et see tasu kahjustab EL-i tööstuse konkurentsivõimet.

Kolmapäevane tööstuse esindajate deklaratsioon lõppes üleskutsega langetada energia- ja süsinikukulusid, isegi kui tippkohtumise moderaator Ilham Kadri rõhutas, et see ei ole ETS-ile pühendatud üritus, märkis Politico.

Paljud ettevõtted soovivad ka tasuta lubade järkjärgulist kaotamist aeglustada või isegi peatada, mis kriitikute sõnul õõnestaks süsteemi loodud dekarboniseerimise stiimulit.

Mõned ettevõtjad on isegi nõudnud ETS-i lõpetamist, kuid Euroopa Komisjon ei taha sellest kuuldagi.

"Mul on hea meel pidada vestlusi selle üle, kuidas saaksime [heitkogustega kauplemise süsteemi] paremaks muuta, aga ma arvan, et me peame sellega jätkama," ütles kliimavolinik Wopke Hoekstra kolmapäeval Antwerpenis tööstusharude esindajate ees esinedes.

Mõned ettevõtted on investeerinud palju puhtasse üleminekusse, samas kui teised on nautinud tasuta lubasid, aga teinud nendega vähe, lisas Hoekstra mahajääjaid kritiseerides.

Suvel arutusele tuleva ETS-i reformiplaanides on kesksel kohal idee, et suurem osa süsinikumaksu tuludest – millest valdav osa läheb 27 liikmesriigi valitsustele ja ülejäänu EL-i fondidesse – antaks tööstustele ümberkorralduste tegemiseks.

"Euroopa tasandil reinvesteeriti 100 protsenti neist tuludest tööstuslikku innovatsiooni," ütles von der Leyen. "Kuid liikmesriigid investeerivad tööstusliku dekarboniseerimise valdkonda vähem kui viis protsenti heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest. Seega usun, et on viimane aeg ..., et liikmesriigid astuksid samme ja toetaksid sama palju kui meie ... Seetõttu on see ka meie eelseisva heitkogustega kauplemise süsteemi reformi põhirõhk sel suvel," rääkis komisjoni president.

Von der Leyen lubas tõstatada selle küsimuse ka neljapäeval toimuval EL-i juhtide mitteametlikul kohtumisel Belgias, kui nad kogunevad arutama bloki majandusliku konkurentsivõime tõstmist.

Euroopa Komisjoni juhi kommentaarid sobivad ka laiemasse katsesse nihutada koormus Euroopa konkurentsivõime tõstmisel komisjonilt valitsustele. Von der Leyen kritiseeris riike liigse bürokraatia pärast nii oma Antwerpeni kõnes kui ka varasemas pöördumises Euroopa Parlamendi poole kolmapäeval.

Sarnasel moel kutsus ta valitsusi üles tegelema energia maksustamisega. "Samal ajal kui energiakulud langevad, tõusevad riiklikud energiamaksud. Ja maksud, mida tööstus maksab elektrienergiale, on 15 korda kõrgemad kui gaasimaksud. See on lihtsalt vale," ütles ta.

Rohelised rühmitused tervitasid Hoekstra ja von der Leyeni seisukohta heitkogustega kauplemise süsteemi kaitsmise kohta, kuid avaldasid muret tööstuse ja EL-i juhtide üha häälekamate rünnakute pärast rohepoliitika vastu.

"See on nädal suurteks mõteteks – Antwerpenist kuni valitsusjuhtide kohtumiseni – ja on mõistetav, et sellises õhkkonnas võivad osalejad tunda, et ükski idee pole laualt maas," ütles kliimateemadega tegeleva mõttekoja E3G Brüsseli osakonna direktor Manon Dufour. "Kuid me peaksime olema kindlad: EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi kaotamine või nõrgestamine on kohutav idee ja tõsine viga," lisas ta.