Eestimaalased kaotavad aastas kelmidele kümneid miljoneid. Üks asi on raha, mis kontodelt kõrvaldatakse, aga isegi suurema kahju moodustavad laenud, mis ohvri kaaperdatud identiteediga nende selja taga võetakse. Seetõttu tundus üllatav, , kui justiitsministeerium kaks nädalat tagasi teatas, et kelmide võetud laenud saab justkui tühistada. Kuidas siis asjad ikkagi on?

"Esimene reaktsioon, kui seda uudist nägime – loomulikult tekitas see hämmingut," ütles krediidiandjate liidu juhatuse liige Siim Juks.

"Kuigi see sõnum ise on tõene, siis see ei ole päris nii lihtne, kui sealt mulje võis jääda," lausus advokaat Märt Mürk.

"Võimalik on ja kindlasti tuleks neid samme astuda, aga see on kindlasti nüansirohkem kui lihtsalt see, et esitad avalduse ja sellega kõik kustutatakse ja on mure lahendatud," ütles justiits- ja digiministeeriumi asekantsler Heddi Lutterus.

Praktika, nagu öeldakse, on tõe kriteerium. Leana – nimetame teda selle varjunimega – on väikese omavalitsuse allasutuse töötaja ja pangakelmuse ohver. 2022 tegime "Pealtnägijas" loo, kuidas viiekümnendates daam kaotas kõik oma säästud tänaseks juba tuttava skeemiga: lühidalt, talle aeti puru silma, et tema pangakontole on sisse tungitud ja küsiti probleemi lahendamiseks PIN-e, misjärel kanti tühjaks Leana konto Swedbankis (5000 eurot) ja seejärel võeti veel 5000 eurot laenu Coop Pangast.

Nii Leana kui meie konsulteeritud ekspertide kogemus räägib, et sellisest võlast vabanemine ei ole lihtne, aga pole ka päris lootusetu. Pettusest teada saades tegi Leana tegelikult kõik õigesti. Ta pöördus kohe nii krediidiandja kui ka politsei poole.

"Kui inimene on langenud pettuse ohvriks, siis kõige olulisem on see, et mitte jääda passiivseks. Igal juhul tuleb tegutseda – esiteks esitada avaldus politseile, et on olnud kelmus, ja teiseks saata avaldus laenuandjale, et see laen tühistada. Ja väga oluline on sinna juurde panna kõikvõimalikud tõendid, mis inimesel selle pettuse kohta olemas on," lausus Lutterus.

"Ta peabki tõendama seda, et teda on petetud, et ta ei tahtnud seda laenu võtta ja tema ei ole sellest laenust mingit kasu saanud, et see raha ei ole reaalselt temani jõudnud," ütles Mürk.

"Kui politsei poolt laekub tagasiside, et jah, juurdlus on alustatud, menetlus on käima lükatud, siis me peatame sellele inimesele arvete väljastamise kuni selguse saamiseni. Just sellepärast me  innustamegi inimesi kindlasti politsei poole pöörduma, sest ilma politsei menetluseta me arvete väljastamist kinni panna ei saa," lausus Juks.

Jutuks kena, aga – nii nagu enamasti sellistel puhkudel – jooksis Leanaga seotud kriminaalasi ummikusse, kuigi samas kaasuses oli veel neli kannatanut. Lühidalt ütles politsei, et ohvrite raha liigutati kiiresti krüptosse ja ka niiditõmbajad on püüdmatult välismaal. Aga isegi veel enne kui politsei kriminaalasja ära lõpetas, andis Coop Leana kohtusse ning nõudis nii võlga kui intresse.

Protsessi käigus nõudis naine advokaadi abil välja kõik dokumendid ja teda valdas nördimus: saatuslik laen väljastati tema selja taga 15 minutiga ja otsuse tegi sisuliselt arvuti.

Ammendavat ülevaadet on tegelikult võimatu saada, aga senine kohtupraktika on pigem Leana suguste inimeste kahjuks.

"Kohtupraktika, mis praeguseks on kujunenud – seal tõepoolest rohkem on sellist kohtupraktikat, kus inimestel ei ole õnnestunud sellest laenusummast lahti saada. Aga veel kord, on olnud ka neid juhtumeid, kus on õnnestunud kohtus olla edukas," ütles Lutterus.

Paragrahvidesse laskumata ja lihtsalt öeldes – ohver peab näitama, et sisestas oma PIN-id pettuse tagajärjel ja tema kontole laekunud laenuraha liikus kohe edasi, siis võib olla mingi lootus. Viimasel ajal lahenevad juhtumid nii, et üldjuhul jääb petiste võetud laenu põhiosa inimese kanda ja parimal juhul saab intressid andeks.

Ka Leana vaidlusest Coopiga käisid läbi erinevad diili võimalused, kuid naine võitles edasi ning andis sisse koguni vastuhagi.

"Kui selline vastuhagi oli saadetud kohtusse, tuli panga advokaat… juristi pakkumine, et teeme seda null-null. Me ei küsi midagi sinult ja sina ei küsi midagi meilt," lausu Leana.

2024 augustis sõlmiti kompromiss, aga kokkuvõttes kulus Leanal kaks aastat ja üle 3000 euro õigusabile.

Kõik möönavad, et kõnekelmused on omamoodi pandeemia. Näiteks ainuüksi krediidiandjate liidu liikmesfirmadel oli mullu 725 juhtumit, kus kelmid võtsid või püüdsid võtta laenu inimese selja taga.

Kuid kogu teema taandub nende sõnul lõpuks sellele, kas digiallkiri kehtib või mitte ehk kui laenudest saaks lihtsalt lahti, paneks see küsimärgi alla kogu kaugtuvastamise. Ka pangaliit leidis "Pealtnägijale" saadetud kirjalikus kommentaaris, et viimasel ajal ilmunud artiklid on "lihtsustatud õigusliku käsitlusega" ja "ei ole mõistlik pettuste tõkestamiseks nõrgestada tänaste identifitseerimisvahendite õiguslikku tähtsust, millel võib olla laiem õiguslik mõju. /…/ Ehtsa digitaalallkirja vaidlustamise võimalikkus toob tsiviilkäibes kaasa tõsiseid praktilisi probleeme ning õigusselgusetust."

"Tõepoolest, inimesel on ka endal oma hoolsuskohustus, aga arvestades ka seda, et kui palju on olnud neid pettuseid, milliseid summasid on kas või eelmisel aastal inimestelt välja petetud, sealhulgas telefonikelmustega, siis eks see ole lõppastmes ka mõneti kohtute hinnata ja kujundada, et kus see tasakaalupunkt on," lausus Lutterus.

"Kindlasti ühelt poolt ei saa anda sõnumit, et igast laenust peaks saama kergekäeliselt vabaneda, aga teiselt poolt, nähes selle probleemi mastaapsust, võib-olla tuleb vaadata, kus tasakaalupunkt siis on," lisas ta.