Justiitsministeeriumi tellimusel kahe aasta jooksul võetud reoveeanalüüsid 13 suuremas linnas näitavad, et Eestis on umbes 40 000 inimest, kes tarvitavad regulaarselt kanepit. Iga päev tarvitatakse ka 3500 doosi kokaiini ja 5000 doosi amfetamiini.

Praegu on narkootikumide enda tarbeks kasutamise ja müügi eest ette nähtud karistused kohati üsna sarnased ja oluliselt karmimad kui naaberriikides. Justiitsministeeriumi sõnul näitab rahvusvaheline kogemus, et tarbijate karm karistamine ei aita sõltuvust vähendada.

"Me räägime noorte inimeste elude päästmisest olukorras, kus sul on taskus poole päeva doos. Sa tegelikult tahaksid abi otsida, aga sa ei saa seda teha, sest sinu koguse eest on miinimumkaristus praegu üks aasta vanglat," ütles Pakosta.

Et karistuspraktikat muuta, saatis justiitsministeerium kooskõlastusringile karistusseadustiku muutmise väljatöötamiskavatsuse. Pakosta erakonnakaaslane Taro näitas sellele punast tuld. Erakonnakaaslase algatus tuli üllatusena ja põhjustas valitsuses tulise debati, nentis Taro.

"Meil ei olnud seda sammu sellisel kujul varem kokku lepitud, see oleks eeldanud täiendavat arutelu. Eesti 200 ei ole ka mingisugune narkoerakond, kes sooviks narkokaubandust ja seda liberaliseerida," lausus Taro. "Minu liberaalsus lõpeb seal, kus algavad narkosurmad ja turvalisuse kahjustamine."

Pakosta sõnul on erakonnakaaslane tema algatusest valesti aru saanud.

"Me ei kavatse kanepiga ühtegi muud narkootilist ainet legaliseerida. Me ei kavatse teha ühtegi gradatsiooni ega öelda, et üks on kahjulikum kui teine. Need seisukohad jäävad Eestis kindlalt püsima, et narkootikumide kasutamine on halb, vale ja alati karistatav. Küsimus on selles, alates missugusest kogusest inimene läheb vangi," selgitas Pakosta.

"Me arvame Taroga ühtemoodi, tema kriitika käis asjade kohta, mida väljatöötamiskavatsuses ei ole", lisas Pakosta, kelle hinnangul luges Taro dokumenti valesti.

Kui tekstist ei ole võimalik üheselt aru saada, siis ei ole see lugeja viga, teatas Taro, kes ootab Pakostalt täpsemaid selgitusi. Sama soovivat ka PPA. Taro sõnul ei pea narkootikume tarvitanud inimesed abi otsimist pelgama, sest juba täna kehtib niinimetatud hea samariitlase akt.

"See tähendab, et kui inimene küsib abi üledoosi kartuses, näiteks kutsub kellelegi kiirabi, siis teda ei karistata selle eest, et ta on tarvitanud väikest kogust narkootikume. See on just nimelt selleks, et inimesed julgeksid kiirabi kutsuda. Seda on juba kümneid kordi kasutatud," rääkis Taro.

"Täna on hea samariitlase põhimõte kokkulepe, millest paljud pole kuulnudki. Seaduse tekst näeb teistsugune välja: üks aasta on miinimumkaristus, ulatudes kümne aastani," vastas Pakosta. "Meil on vaja, et inimesed, kes ainult enda tarbeks tarvitavad väga väikestes kogustes, saaksid pöörduda abi saamiseks vanglat kartmata," lisas Pakosta.