Oluline Venemaa-Ukraina sõjas teisipäeval, 17. veebruaril kell 20.56:

- Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais;

- Venemaal peatas öösel töö kümmekond lennuvälja;

- Ukraina delegatsioon saabus Genfi kõnelustele USA ja Venemaaga;

- Venemaa korraldas veel enne läbirääkimisi suure rünnaku Ukraina elektrivõrgule;

- Trump survestas taas Ukrainat;

- Zelenski sõnul valmistuvad venelased uuteks suurrünnakuteks;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 890 sõdurit.

Kiiev ja Moskva teatasid Venemaa-Ukraina-USA kõneluste algusest Genfis

Vene ja Ukraina läbirääkijad alustasid teisipäeval Genfis USA vahendusel kõnelusi nelja-aastase sõja lõpetamiseks, teatasid asjaga kursis olevad ametnikud.

Kõnelused algasid vaid mõni tund pärast seda, kui mõlemad pooled andsid uusi kaugmaaraketilööke.

Üks asjaga kursis olev inimene ütles, et kõnelused kestsid umbes viis tundi. 

"Arutelud keskendusid praktilistele küsimustele ja võimalike lahenduste mehaanikale. Soovime tänada oma Ameerika partnereid konstruktiivse koostöö eest," ütles teisipäeva õhtul Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Rustem Umerov.

Kõnelused peaksid jätkuma kolmapäeval.

Zelenski: Vene okupatsiooni alt on tagasi toodud 2000 Ukraina last

Sõja algusest saadik on Venemaalt ja Venemaa okupeeritud aladelt tagasi toodud 2000 Ukraina last, kuid tuhanded on endiselt vangistuses, ütles teisipäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on Moskvat süüdistatud umbes 20 000 lapse sunniviisilises ümberasustamises okupeeritud Ukraina aladelt.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) andis 2023. aastal välja vahistamismääruse Venemaa režiimi juhi Vladimir Putini ja tema laste õiguste voliniku suhtes seoses laste ebaseadusliku küüditamise sõjakuriteoga.

Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais

Ukraina korraldas ööl vastu teisipäeva droonirünnaku Venemaa Krasnodari krais asuvale naftatöötlemistehasele, mis süttis põlema.

"Ilski naftarafineerimistehas põleb droonirünnaku järel," kirjutas sõjasündmusi kajastav sotsiaalmeedialehekülg Special Kherson Cat teisipäeva esimestel tundidel.

Ilsky oil refinery, in the Krasnodar region of Russia is severely burning after drone attack. 6.5 million tons of oil per year. pic.twitter.com/j205hxvC3e

— Special Kherson Cat (@bayraktar_1love) February 16, 2026

See lisas, et tehase võimsus on töödelda 6,5 miljonit tonni toornaftat aastas.

"Ukraina pikamaadroonid tabasid Ilski naftarafineerimistehast. Tehas on leekides," kirjutas ühismeediakeskkonnas X ka konto nimega Visegrad24 ning sama infot jagasid veel mitmed muud postitajad.

haben die Ilsky-Ölraffinerie ( Krasnodar ) erfolgreich angegriffen. pic.twitter.com/l1wWK04dpT

— Andy Schneider (@AndySch64494719) February 17, 2026

Ukraina droonirünnakust andis tunnistust ka Krasnodari krai võimude teade, et Severski rajoonis Ilski külas sai droonirusude kukkumise tagajärjel vigastada kaks inimest. Vene võimud väidavad alati, kui droonirünnakud kahjusid või inimohvreid põhjustavad, et see on rusude allakukkumise tagajärjel, andes mõista, et õhutõrje tabas ründevahendit.

Samuti sai krai võimude teatel öises rünnakus kahjustada neli eramut, millest kahes puhkes tulekahju.

Varem teatas Venemaa kaitseministeerium esmaspäeva õhtul 76 Ukraina drooni kahjutuks tegemisest, neist 24 mehitamata õhusõidukit tabati Krasnodari krai kohal.

Venemaal peatas öösel töö kümmekond lennuvälja

Venemaal katkestas ööl vastu teisipäeva arvatavalt drooniohu tõttu töö kümmekond tsiviillennuvälja.

Vene uudisteagentuur Interfax teatas öösel, et lennud peatati ajutiselt Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski lennujaamades.

Eraldi teatas Interfax drooniohust Udmurtias, mille pealinnas Iževskis peatati seetõttu ühistranspordi liikumine.

Ukraina delegatsioon saabus Genfi kõnelustele USA ja Venemaaga

Ukraina delegatsioon saabus Genfi, et osaleda Ukraina, Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vaheliste kolmepoolsete läbirääkimiste järgmises voorus, teatas Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Rustem Umerov esmaspäeva õhtul.

"Homme alustame läbirääkimiste järgmist vooru kolmepoolses formaadis. Päevakord on kokku lepitud ja meeskond on tööks valmis," ütles Umerov.

Ametniku sõnul ootab Ukraina konstruktiivset koostööd ning sisukaid kohtumisi julgeoleku- ja humanitaarküsimustes, et liikuda väärika ja kestva rahu suunas.

Ukraina, USA ja Venemaa vaheliste läbirääkimiste järgmine voor on kavandatud 17.–18. veebruariks ning see toimub Šveitsis Genfis.

Venemaa korraldas veel enne läbirääkimisi suure rünnaku Ukraina elektrivõrgule

Vene väed korraldasid veel ööl vastu teisipäeva, kui Genfis pidi algama rahuläbirääkimiste uus voor, suure õhurünnaku Ukraina elektritaristule, tappes kolm energeetikut ja jättes kümned tuhanded inimesed elektri ja kütteta, teatasid Ukraina ametnikud teisipäeval.

President Volodõmõr Zelenski toimusid rünnakud 12 Ukraina oblastis. "See oli kombineeritud rünnak, mis oli spetsiaalselt kavandatud meie energiasektorile võimalikult suure kahju tekitamiseks," kirjutas Zelenski X-is, kutsudes üles toetama diplomaatiat "õigluse ja jõuga".

Venemaa, mis alustas oma täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris, on sel talvel sageli korraldanud rünnakuid Ukraina energiarajatistele, mis on elektri ja kütte välja lülitanud.

Ukraina energeetikaministri asetäitja ütles, et kolm töötajat hukkusid, kui Vene droon tabas nende autot Slovjanski elektrijaama lähedal, rindejoone piirkonnas, mille Moskva soovib Kiievilt rahu eest vastu saada.

Ukraina strateegilist Musta mere sadamalinna Odessat varustav elektriinfrastruktuur sai "uskumatult tõsiseid" kahjustusi, teatas eraettevõte DTEK.
"Seadmete töökorras taastamine võtab kaua aega," teatas ettevõte sotsiaalmeedias.

Energiaministri asetäitja Artem Nekrassov ütles, et rünnakute tagajärjel on viie piirkonna kodudes elektrikatkestusi ning teatas ka küttekatkestustest Odessas ja Sumõs, mis on Ukraina põhjaoss asuva oblasti pealinnas Venemaa piiri lähedal.

Ukraina õhuvägi teatas, et Venemaa lasi välja ligi 400 drooni ja 29 raketti. Enamik neist tulistati alla, kuid tabati 13 sihtmärki Ukrainas, lisati samas.

Trump survestas taas Ukrainat

USA president Donald Trump ütles esmaspäeval, et loodab Ukraina jõudmist kiire kokkuleppeni Venemaaga enne teisipäevaseid Ühendriikide vahendatud kõnelusi Genfis Moskva ja Kiievi vahel.

"Ukrainal oleks parem kiiresti laua taha tulla," ütles Trump ajakirjanikele presidendilennuki pardal, kui temalt küsiti rahukõneluste kohta.

Täpsemaid kommentaare ta sel teemal ei andnud.

Trump üritab lõpetada konflikti, mille vallandas Venemaa oma täiemahulise sissetungiga Ukrainasse 2022. aasta veebruaris, kuid kaks eelmist USA vahendatud kõneluste vooru Abu Dhabis ei andnud mingeid märke läbimurdest.

Mõlemad pooled väitsid avalikult, et arutelud olid viljakad, kuid võtmetähtsusega territooriumi küsimuses on nende seisukohad teineteisest endiselt kaugel.

Moskva on kõnelustel jäänud kindlaks oma nõudmistele, et Ukraina teeks ulatuslikke territoriaalseid ja poliitilisi järeleandmisi – Kiiev on need tagasi lükanud, pidades neid võrdväärseks kapitulatsiooniga.

USA delegatsiooni kuuluvad Trumpi erisaadik Steve Witkoff ja väimees Jared Kushner. Venemaa delegatsiooni juhib Vladimir Putini abi, endine Venemaa kultuuriminister Vladimir Medinski.

Kiievit esindab Ukraina riikliku julgeolekunõukogu juht Rustem Umerov koos hulga teiste ametnikega.

USA välisminister Marco Rubio kinnnitas esmaspäeval Budapestis, et Washington ei soovi sundida Ukraina sõja pooli võimaliku tulevase rahuleppega nõustuma.

"USA on ainus riik, mis suudab tuua mõlemad pooled läbirääkimiste laua taha. Ükski Euroopa riik pole selleks võimeline," ütles Rubio ühisel pressikonverentsil Ungari peaministri Viktor Orbániga.

"Meie eesmärk on vaid kokkuleppe saavutamisel oma rolli mängida. Me ei suru kellelegi kokkulepet peale, me ei sunni kedagi kokkulepet aktsepteerima, kui nad seda ei taha. Me tahame lihtsalt aidata," toonitas USA välisminister. 

Rubio lubas jätkata Ukraina sõja lahendamise protsessi, kuid ei välistanud võimalust, et USA ei pruugi neis jõupingutustes edu saavutada.

Zelenski sõnul valmistuvad venelased uuteks suurrünnakuteks

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval, et luureandmete kohaselt valmistuvad venelased uuteks massiivseteks rünnakuteks Ukraina energiasektorile.

Ukraina riigipea rõhutas oma traditsioonilises õhtuses videopöördumises, et venelased teavad täpselt, mida nad Ukrainat rünnates hävitada püüavad.

"Õhutõrje peab olema õigesti üles ehitatud. Vene rünnakud – kui nii võib öelda – arenevad pidevalt. Ka kurjus areneb. Kahjuks. Need on kombineeritud rünnakud, mis nõuavad erikaitset ja vastavat tuge partneritelt," ütles Zelenski.

President avaldas veendumust, et igasugune viivitus õhutõrjerakettidega või varustuse mitteõigeaegne tarnimine töötab rünnakutest tulenevate kahjude suurendamise kasuks.

"Kõik, mida me Münchenis partneritega arutasime, tuleb kiiresti ellu viia. On oluline, et partnerid ei vaikiks," sõnas riigipea.

Zelenski rõhutas, et rahu on autasuks neile, kes oskavad jõudu kasutada.

"Kellelgi ei tohiks olla illusioone. Kui Venemaad selle agressiooni eest vastutusele ei võeta, siis ei hakka see elama teiega rahus ega mitte kellegagi maailmas. Venemaa peab kõige eest vastutama. Õiglus peab võidutsema," jätkas riigipea.

Zelenski sõnul ootavad kõik praegu kolmepoolsete kohtumiste jätkumist.

"Meie delegatsioon on juba Genfis ja valmistub läbirääkimisteks. Venemaa ei suuda vastu panna talvekülma viimaste päevade kiusatusele ja tahab anda ukrainlastele valusaid hoope. Mida rohkem seda kurjust Venemaalt tuleb, siis seda raskem on kõigil nendega mingeid kokkuleppeid saavutada. Partnerid peavad seda mõistma. Eelkõige puudutab see Ühendriike," lisas president.

"Ukraina võib saada tõeliselt oluliseks elemendiks Euroopa ja Euro-Atlandi julgeolekus. On oluline, et meie riigi partnerid mõistaksid Ukraina võimekust samamoodi nagu meie ühine vaenlane," lausus Zelenski.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 890 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 255 340 (võrdlus eelmise päevaga +890);

- tankid 11 678 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 24 045 (+3);

- suurtükisüsteemid 37 323 (+4);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1648 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1301 (+1);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 347 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 136 073 (+614);

- tiibraketid 4288 (+2);

- laevad/kaatrid 29 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 78 725 (+71);

- eritehnika 4071 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.