"Ma olen teadlik (E6 riikide rahandusministrite omavahelisest kohtumisest – toim.) ja ütlen seda väga lugupidavalt, et paljudel E6 riikidel on mõnes põhiküsimuses omavahel erinevad seisukohad," märkis Iirimaa rahandusminister Simon Harris enne kohtumist euroala kolleegidega Brüsselis. "Ma näeksin pigem struktuuri, kus riigid tulevad kokku küsimustes, milles neil on ühised seisukohad, selle asemel, et klubisse pääsemine toimuks ainult suuruse alusel," ütles ta.

Harrise kommentaarid tulid pärast seda, kui Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Hollandi ja Poola rahandusminister kohtusid esmaspäeva hommikul Brüsselis suletud uste taga, et arutada, kuidas kõige paremini edendada Euroopa plaane konkureerida USA rahanduskeskuse Wall Streetiga.

See on probleem sellistele riikidele nagu Iirimaa, millel on otsene huvi, et EL-i finantsturgude tihedamat integratsiooni ei toimuks. Enamik Euroopa varahaldureid ajab suurema osa oma äritegevusest Iirimaa ja Luksemburgi kaudu, mis on vastu püüdlustele luua ühtne EL-i järelevalveasutus bloki suurimate rahaliigutajate jaoks.

Esmaspäevane E6 kohtumine oli teine ​​kuue riigi esindajate kohtumine, järgmine ​​on planeeritud märtsikuusse.

Kuus suurimat EL-i majandust moodustasid E6 vastuseks frustratsioonile, et Euroopa majandus liigub USA ja Hiinaga konkureerimiseks liiga aeglaselt. Samuti veenis Euroopa suurriike vajaduses koostööd teha USA presidendi Donald Trumpi ambitsioon võtta Gröönimaa oma kontrolli alla. Sellega kaasnenud šokk veenis EL-i võimsamaid riike, et enne suurriikide rühmituse G7 kohtumisi on kasulik oma poliitilistes seisukohtades kokku leppida – eriti kriitiliste toorainete kindlustamise osas, kommenteeris väljaanne Politico.

"Gröönimaaga juhtunu oli äratuskell," ütles Saksamaa rahandusminister Lars Klingbeil ajakirjanikele esmaspäeval enne eurorühma kohtumist. "Oleme läbipaistvad." Eesmärk on teatud teemades kokku leppida ja neid ülejäänud ELile esitleda, lisas ta.

Järgmine E6 kohtumine keskendub euro tugevdamisele globaalsel areenil ja kaitseinvesteeringute tõhususe suurendamisele.

Samas ei ole kõik EL-i riigid sellise koostöö vastu, rõhutas Politico. Mõned näevad E6-s poliitilist taktikat, et survestada kõige tõrksamaid riike vastuolulistes küsimustes kiiremini edasi liikuma.

Politico märkis, et ehkki on ka formaate, kus väiksemad riigid saavad poliitika mõjutamiseks osaleda, on E6 klubi loodud selleks, et koordineerida poliitilisi seisukohti majandusalgatuste osas.

See on aga pannud ka mõned riigid pingesse, mis näevad poliitilise huvi kasvu nn kahekiiruselise Euroopa järele, kus väiksemad riikide rühmad saavad eralduda ja edendada omakeskis algatusi, mis on takerdunud Euroopa Liidu tasemel ebakõladesse.

Mitmed riigid on E6 klubi loomisest alates selle pärast muret väljendanud. Poliitiliste debattide pidamine sellises eksklusiivses foorumis võib lahjendada ka eurorühma, mis iseenesest on mitteametlik organ, mida eurot kasutavate riikide rahandusministrid on kasutanud tundlike teemade arutamiseks avalikkuse eest varjatult. "See tapab eurorühma," ütles üks EL-i diplomaat Politicole. "Ma arvan, et see on suur viga."