IVKHK-s on kolm nädalat keskendutud eesti keele õpetamisele õpilastele, kellel nõutav keeletase puudub. Keelekursustel osalevate noorte sõnul on eesti keele õppimine küll keeruline, kuid vajalik tegevus.

"Olen nende kolme nädala jooksul palju uusi teadmisi saanud. Hea mõte oli need kursused teha, sest paljud meist ei oska üldse eesti keelt," ütles IVKHK õpilane Ruslan Semin.

"Mõtet kursusi boikoteerida pole olnud, aga mõnikord on tekkinud mõte tund vahele jätta, kuid olen suutnud sellest soovist üle saada," lisas teine õpilane Arsemi Chikin.

Testide põhjal suunati eesti keele intensiivkursustele 500 õpilast. Neist umbes viiendik on kursustest eemale hoidnud. Kool on nii otsesuhtluse kui avaliku üleskutse kaudu kutsunud neid kooli tagasi.

"Tulgu kooli ja õppigu, see on põhiline sõnum, sest muidu eesti keelt selgeks ei saa, nii lihtne see ongi. Aga need, kes nüüd ikkagi ei tule? Ma ei usu, et see päris mitu kuud jätkub nii. Nad peavad järele õppima, ega muud varianti polegi, sest see on eesti keele intensiivõppe kursus. Selleks, et kool lõpetada, tuleb kursus läbida ja eesti keel ikkagi omandada," ütles kooli direktor Hendrik Agur.

Kutsehariduskeskus on keeleõppe intensiivperioodiks leidnud lisaõpetajaid.

Eesti keele õpetaja Riina Annuse sõnul on hea, et kool on õpilased mugavustsoonist välja toonud.

"Kui me võtame inimese loomuse, siis inimene on nii laisk, kui laisk lastakse tal olla. Aga kui me seda teha ei lase, siis laps õpib, õpilane õpib. Õpilased on jagatud väga ilusti keelte tasemerühmadesse. Minul kui õpetajal on võimalik valida raskemaid ja kergemaid ülesandeid," ütles Annus.

Ministeerium toetab kutsehariduskeskust nende püüdlustes õpilaste eesti keele taset parandada.

"Kui oli näha, et tegemist on suuremahulise probleemiga, et õppijad ei saa jätkata erialaõppes lihtsalt keeleoskamatuse tõttu, siis tuli midagi ette võtta. Ja kiitus Ida-Viru kutsehariduskeskusele, et nad on selle tõsiselt ette võtnud," sõnas haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Alo Savi.