Kui kliimapoliitika ja geopoliitiliste määramatuste tõttu on Ida-Virumaa olnud Eesti regionaalse arengu murelaps, siis õiglase ülemineku fondi toel on piirkonda jõudmas sadu miljoneid eurosid investeeringuid, millel on potentsiaali käivitada piirkonnas uus mitmekesisemal majandusel põhinev arenguetapp.

Ent on oht, et Ida-Virumaal ei jätku piisavalt tööjõudu, sest elanikkond vananeb, noored rändavad välja, puudu on inimesi, kes suudaks töötada kõrgelt kvalifitseeritud ametikohtadel. Kõrvuti ähvardava tööjõupuudusega on Ida-Virumaal aga ka palju (ametlikult) mittetöötavaid tööealisi, keda takistavad puudulikud oskused jm tegurid.

Ida-Virumaa senine majandus on olnud väheste võimsate tööandjate keskne, pakkudes töötajaile stabiilseid, "eluaegseid" ameteid. Sellega oli seni kohanenud ka piirkonna hariduspakkumine.

Uus kujunev majandus on mitmekesisem ja dünaamilisem. Et uute investeeringute toel tekkivatesse ettevõtetesse kohalikke töötajaid jaguks, ei saa loota üksnes (turu) iseregulatsioonile. Tööandjate, töövõtjate ja hariduse pakkujate võimekuste-vajaduste vahelised vastuolud on teravad ja vajavad süsteemset riigipoolset tuge, et mitte saada kohaliku majandusarengu piduriks. Teiste siirderiikide kogemus näitab, et kohaliku tööturu ümberkujunemist peab riik süsteemselt ja targalt suunama*.

Ida-Virumaa tööjõuturu arengu targemaks juhtimiseks on valminud esmakordselt Eestis maakondlik tööjõuprognoos aastani 2035, mis annab majandusvaldkondade ülese ülevaate piirkonna tööjõu saadavuse ja ettevõtlusvõimaluste kohta. Prognoos valmis Kutsekoja tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduste prognoosisüsteemi Tartu Ülikooli ja Taltechi teadlaste koostöös.

Geopoliitiline ebakindlus

Ida-Virumaa käekäiku mõjutavad rahvastiku vananemise ja tehnoloogilise arengu taustal eeskätt geopoliitiline ebakindlus ja õiglase ülemineku programmi raames tehtavad poliitikasekkumised.

Kuigi Euroopa Liidu ja ka Eesti püüdlus on luua terviklik õiglase ülemineku toetusmudel, siis sellega on seotud hulk määramatust, kuna mitte kõik planeeritud ettevõtlusprojektid ei pruugi realiseeruda ning investeeringud teadus- ja arendustegevusse on kõrge riskiga.

Muutustega seotud riskide ja võimalustega paremaks arvestamiseks visandasime enne tööjõuvajaduse prognoosi koostamist Ida-Virumaa õiglase ülemineku arengustsenaariumid. Uuringutulemustest lähtuvad stsenaariumid valideerisime, kaasates kohalikke ettevõtjaid, hariduseksperte ning piirkonna arendajaid ettevõtlusnõustajatest tööhõive ekspertideni.

Analüüs näitab, et Ida-Virumaa regionaalne areng võib sõltuvalt investeeringute tõhususest ja riskide realiseerumisest liikuda kahes suunas.

Ideaalmaailmas oleks võimalik jõuda tasakaalustatud mitmekesistumise stsenaariumini, kus õiglase ülemineku fondi toel käivitatud tegevusi jätkatakse ka lähikümnendil, õpitakse edulugudest ja vigadest ning töötatakse välja jätkutegevusi Ida-Virumaa majanduse mitmekesistamise toetamiseks.

Praegune suund ei välista aga piirkondliku enklaavistumise arengustsenaariumit, kus õiglase ülemineku fondi investeeringud jäävadki Ida-Virumaa toetuse tippajaks ning loovad üksikuid edukaid ja kiire arenguga klastreid (nt Narva magnetitehase ümber koonduv ettevõtlus), kuid laiemat regiooni majanduse mitmekesistumist oodatud kujul ei pruugi veel toimuda.

Värske tööjõuprognoos lähtub sellest stsenaariumist, kuna aastaks 2035 ei ole pöördelisi muudatusi eeldatavalt veel toimunud. Siiski on targa riikliku ja kohaliku juhtimise korral võimalik ka kiirem liikumine enklaavidest tasakaalustatud mitmekesisuse stsenaariumile. Tööjõuprognoosi uuendatakse 2028. aastal, mil on selgunud investeeringute realiseerumine ning on nähtavam ka poliitiline tahe ja suutlikkus protsessi suunata.

Ida-Virumaa vajab 13 000 uut töötajat

Ida-Virumaa tööealisest elanikkonnast on praeguste andmete järgi tööhõives vaid 57,7 protsenti. Ida-Virumaal on tööhõives 44 000 inimest. Joonis 1 toob välja hõive majandusvaldkondade lõikes.

Praegused hõivatud on Eesti keskmisega võrreldes üsna hea praktilise ettevalmistusega, muu Eestiga võrreldes on vähem üldkeskhariduse ja põhiharidusega töötajaid ning rohkem kutseharidusega töötajaid (vt joonis 2).

Järgmisel kümnendil lahkub vanuse tõttu tööturult vähemalt 14 000 inimest. See tähendab, et Ida-Virumaa vajab lähema aastakümne jooksul juurde üle 13 000 töötaja. Uute töötajate vajadusest umbes 3300 oleks tippspetsialisti ja 6700 oskustöötaja positsioonil: tehnikud, kontori- ja teenindustöötajad jt.

Prognoosime töökohtade lisandumist metalltoodete, ehitusmaterjalide ning kemikaalide tootmises, masinate ja seadmete remondis ning puidutöötlemises, samuti kaitsetööstusega seotud majandustegevustes. Hariduspakkumine peaks püüdma sellele vastata.

Sobiva tööjõu ettevalmistamisel kujuneb kriitiline pudelikael tehnika ja tootmise õppevaldkonnas. Tasemehariduse lõpetajate prognoositav pakkumine ei kata kümne aasta perspektiivis nõudlust, mille tulemusena jääb praeguse tasemeõppepakkumise jätkumisel puudu ligikaudu 500 tippspetsialisti ja 1000 oskustöötajat.

Tervishoius ja hariduses katab hariduspakkumine vajadust vaid osaliselt. Lisarisk on õpetajate puhul eestikeelsele õppele üleminek ja sellega kaasnev vajadus asendada eesti keelt mitteoskavaid õpetajaid. Tervishoius on tööjõupuudus Ida-Virumaal sarnane ülejäänud Eestiga.

Täiskasvanuharidus

Majanduse mitmekesistumise mõjul on Ida-Virumaa tööturg tulevikus killustunum ning kiiresti muutuv, nõudes töötajatelt nn üldoskusi (digi-, suhtlus-, projektijuhtimisoskused), mis on vajalikud paljudes ametites ning aitavad kiiresti omandada uusi tegevusoskusi ehk konkreetseid töövõtteid.

Piirkonna ettevõtjatega tehtud intervjuudest ilmnes, et tuntakse suurt vajadust töötajate keele- ja digioskuste, projektijuhtimise jms oskuste järele.

Ida-Virumaa tööjõu arendamisel ei pääse üle ka keeleküsimusest. Suur vajadus on ametioskustega lõimitud eesti keele ja inglise keele õppe järele. Kuna ettevõtted soostuvad tulevikus kasutama rohkem paindlikke töövorme, suureneb mitmel töökohal töötamine ja kasvab vajadus toetada töötajate karjääriplaneerimist ning erinevate tööalaste oskuste teadlikku arendamist.

Seetõttu on oluline õpetada ametispetsiifiliste tegevusoskustega lõimitult üldoskusi, sh karjääriplaneerimist. Meie uuringud näitavad, et ka lühiajaliste koolitustega saab inimesi ärgitada oma oskusi arendama, kuid need koolitused peavad käima koos edasise õppe- ning tööturualase nõustamisega.

Terviklik regionaalne haridus- ja tööturupoliitika

Kui me ei suuda tõsta Ida-Virumaa atraktiivsust, suurendada tehnika- ja meditsiinialaste teadmistega spetsialistide järelkasvu ning toetada süsteemselt täiskasvanute täiend- ja ümberõpet, ei pruugi meie kõige olulisemasse tööstuspiirkonda planeeritud arendused realiseeruda ning nende mõju kohalikule tööhõivele ja heaolule võib jääda väikeseks.

Mitmekesise ja elujõulise majanduseni jõudmine eeldab praeguste Ida-Virumaa arengut analüüsivate ja toetavate meetmete jätkumist ka pärast õiglase ülemineku fondi rahastuse lõppu (2029. aastal) ja täiendavaid sekkumisi haridus- ja tööstuspoliitikas.

Ülimalt oluline on kujundada terviklik poliitikapakett, mis ühendaks hariduse, tööturu, keeleõppe ja regionaalarengu ning looks eeldused Ida-Virumaa majanduse pikaajaliseks tasakaalustatumaks kasvuks ja ühiskondliku heaolu tõusuks.

Prognoosi valmimist toetas "Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA võrgustiku loomiseks" ja see valmis "Siirdeprotsesside seire ja analüüs Ida-Virumaal" uurimisteema raames. Sama teema raames tehti "Ida Viru ettevõtete tööjõu ja innovatsiooniküsitlusuuring", millele vastas 258 kohalikku väike- ja keskmise suurusega ettevõtet.

Viited