"Kutseõppeasutuse seadus ütleb juba päris mõnda aega, et kutsekeskhariduse õppekava õppekeel on eesti keel. Muu õppekeele üle otsustab küll koolipidaja, kuid üldiselt on tegemist eesti keelega. Samuti on kutseõppeasutuse seaduses selgelt välja toodud, et kui tasemeõpet viiakse läbi teises keeles, siis selle eest ei maksa riik – ehk see ei ole õpilasele tasuta, vaid selle eest peakski tasuma õppija," ütles Savi ERR-ile.

"Riigieelarvelistele õppekavadele ei ole sel, 2025/2026. õppeaastal Eesti riigikutseõppeasutustes avatud mitte ühtegi mitte-eestikeelset õppekava. Osa õpet võib küll toimuda teises keeles, aga õppekavad, kuhu õpilased on astunud ja millele on riiklik koolitustellimus, on riigikoolides juba sellest aastast eestikeelsed," lausus ta.

Savi tõdes, et tegelikult on haridus- ja teadusministeeriumil ning riigi kutsekoolidel veel väga palju teavitustööd teha, sest teadmine, kas ja millises mahus on eestikeelsele kutseõppele üle mindud, on sageli puudulik.

"Avalikkuses lähevad ikkagi segamini nii mõisted kui ka varasemast harjumusest tulenev suhtumine. See, mis on tasemeõpe ja täiendkoolitus, ei oma avalikkuse vaates ehk suurt tähtsust, aga tegelikult on need täiesti erinevad asjad. Samuti see, mis on riigieelarveline ja mis on ettevõtte tellitav taseme- ja täiendkoolitus. Edasine selgitustöö on hädavajalik. Nende mõistete arusaadavamaks ja selgemaks kirjutamine ja selgitamine on kindlasti järgmistel aastatel ülioluline. Ma arvan ka, et täna avalikkus väga hästi aru ei saa, et meil on eestikeelsed õppekavad totaalselt rakendunud juba kõikides riigi kutseõppeasutustes. Ja juba mitu aastat tagasi," rääkis Savi.

"Eestikeelsetele õppekavadele üleminek on määratletud juba oluliselt varem. Tegelikult on jäänud ainult üleminekuklauslid: praegusel hetkel, kuni 2029/2030. õppeaastani, tohib olla muu keele osakaal kuni 40 protsenti kutsekeskhariduse õppekavas määratud õppemahust. Kutsekeskhariduse osas peab õpe olema täielikult eestikeelne 2030/2031. õppeaastal," rõhutas ta.

Savi sõnul on oluline eristada kolme baasteemat – esiteks, kuidas toimub rahastus; teiseks, kas tegemist on tasemeõppe või täiendõppega; ja kolmandaks, kas tegu on kohustuse, õiguse või võimalusega.

"Kui räägime näiteks täiendkoolitustest, mis on kas riikliku koolitustellimusega või ettevõtte vajadustel täiendkoolitusasutuse poolt pakutavad, siis sellisel juhul räägime enamasti nagunii tasulisest õppest. Seal on teises keeles õpe võimalik nii täna kui ka edaspidi. Aga seal on küsimus selles, kes selle õppe eest tasub. Reeglina tasub tellija ja koolitust pakuvad täienduskoolituse asutused, nende hulgas on nii kutseõppeasutused, ülikoolid kui ka terve rida erapakkujaid. Sellisel juhul on täiendkoolituste tellimine teises keeles, ka vene keeles, täiesti võimalik. Täna on see sees ka riiklikus koolitustellimuses: tasuta koolituste hulgas on praegu üle 50 sellise täiendkoolituse, mida antakse vene keeles," rääkis Savi.

Teine pool on tema sõnul see, kes koolituse ellu viib. "Mis tahes täienduskoolituse pakkujal, sealhulgas kutseõppeasutusel, on õigus öelda, et nad ei suuda või ei soovi pakkuda täiendkoolitust teises keeles. Siis on koolituse tellijal võimalus pöörduda mõne teise pakkuja poole," sõnas Savi.

"Kui räägime tasemeõppest, siis riiklik koolitustellimus on eestikeelsele tasemeõppele. Jällegi on tegelikult võimalus pakkuda tasemeõpet ka teises keeles, aga sellisel juhul ei maksa selle eest enam riik, vaid osaleja või tellija," märkis ta.

Nagu ka üldhariduskoolide puhul, on ka kutseõppeasutustes üheks suuremaks probleemiks tema sõnul õpetajate nappus.

"Küsimus on selles, kui palju meil on õpetajaid, kes vastavad kvalifikatsiooninõuetele, sealhulgas eesti keele oskuse nõudele. Sealt edasi tuleb juba kompetentsi küsimus – kas nad on ka head meistrid sel tööl, millele nad kvalifikatsiooni poolest vastavad. Iga koolijuht Eestis on täna keerulises olukorras, et leida oma õpilaste ette kõige paremad ja pädevamad õpetajad," sõnas ta.

"Hetkel on väga teretulnud, et Hendrik Agur on võtnud härjal sarvist ja vedamas laiapõhjalist haridusinnovatsiooni, et korraldada intensiivne eesti keele õppekursus neile, kes seda vajavad," tunnustas Savi.

Kuigi Aguri initsiatiivi saadavad ka probleemid, peab Savi palju suuremaks probleemiks seda, kui jätkataks eestikeelse hariduse pakkumist ilma intensiivse eesti keele õppeta.