Oluline Venemaa-Ukraina sõjas reedel, 20. veebruaril kell 21.01:

- Zelenski: Venemaa praegused rahutingimused on terrorism;

- Kiievi teatel nurjati Vene plaan tappa mitu Ukraina tippametnikku;

- Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest;

- Venemaa on Ukrainasse sõdima värvanud üle tuhande keenialase;

- Pärast Starlinki väljalülitamist otsib Venemaa rindel uut sidelahendust;

- Meloni sõnul on Ukraina sõjas lahenduse leidmiseni veel pikk tee;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 970 sõdurit.

Zelenski: Ukraina vabastas vastupealetungiga 300 ruutkilomeetrit

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles reedel AFP-le, et tema kaitsevägi on hiljuti riigi lõunaosas vabastanud suuri alasid.

"Ma ei lasku liiga paljudesse detailidesse, kuid täna võin ma esmajoones õnnitleda meie armeed – kõiki kaitsejõude –, sest tänase seisuga on vabastatud 300 ruutkilomeetrit," teatas Zelenski.

Zelenski: Venemaa praegused rahutingimused on terrorism

Ukraina on valmis rahukõnelustel tõelisteks kompromissideks, kuid ei nõustu tingimustega, mis õõnestavad riigi suveräänsust, ütles president Volodõmõr Zelenski reedel avaldatud intervjuus väljaandele Kyodo News.

Tema avaldus sündis olukorras, kus läbirääkimised Moskvaga on patiseisus. Venemaa püsib oma maksimaalsete nõudmiste juures, nõudes muu hulgas Ukraina vägede väljaviimist Donbassist – positsioon, mille Kiiev on tagasi lükanud.

"Oleme valmis tõelisteks kompromissideks," sõnas Zelenski. "Kuid mitte kompromissideks meie iseseisvuse ja suveräänsuse arvelt. Oleme valmis rääkima kompromissidest USA-ga."

Zelenski kirjeldas Ukraina praegust seisukohta relvarahu suhtes kui järeleandmist iseeneses, viidates Kiievi valmidusele pidada läbirääkimisi olemasolevate rindepositsioonide põhjal, ilma vägesid välja viimata.

"Seisukoht, et jääme sinna, kus oleme, on juba iseenesest suur kompromiss," ütles ta. "Nad on okupeerinud ligi 20 protsenti meie territooriumist ja me oleme valmis rääkima rahust nüüd, tuginedes sellele põhimõttele."

Ta vastandas seda Moskva positsiooniga, väites, et Venemaa ei ole pakkunud ühtegi sisulist järeleandmist.

"Milleks nemad valmis on?" küsis Zelenski. "Nad ütlesid meile, et on valmis meie teisi piirkondi mitte okupeerima. Kuid see on terrorism. See on nagu öelda, et ma olen valmis sind mitte tapma, anna meile lihtsalt kõik.'"

"See on ultimatum," lisas ta, rõhutades, et Ukraina on nõus kaaluma kompromisse, mis kaitsevad riigi suveräänsust, territoriaalset terviklikkust, relvajõude ja kodanikke.

Territoriaalsed küsimused on endiselt läbirääkimiste peamine takistus. Washington on pakkunud välja alternatiivseid lahendusi, sealhulgas vabamajandustsooni loomist sõjast räsitud piirkonnas, kuid Zelenski on märkinud, et kumbki pool pole sellele ideele tugevat toetust avaldanud.

Ka viimane kõnelustevoor 18. veebruaril ei toonud territoriaalsetes küsimustes läbimurret.

Kiievi teatel nurjati Vene plaan tappa mitu Ukraina tippametnikku

Kiiev teatas reedel, et Ukrainas ja Moldovas vahistati 10 inimest, keda kahtlustatakse Moskva käsul Ukraina kõrgete poliitikategelaste atentaadi kavandamises, mille eest lubati tasu kuni 100 000 dollarit.

Kiiev on varem süüdistanud Venemaad mitme kõrge ametiisiku, sealhulgas president Volodõmõr Zelenski ja Ukraina luureteenistuse juhi tapmise kavandamises.

"Ukraina ja Moldova korrakaitseametnike ühise uurimisrühma töö tulemusena paljastati organiseeritud kuritegelik rühmitus, mis valmistas ette tuntud Ukraina kodanike ja välismaalaste tellimusmõrvu," ütles Ukraina peaprokurör Ruslan Kravtšenko avalduses.

Kravtšenko sõnul viisid korrakaitseorganid üle riigi läbi 20 läbiotsimist ning konfiskeerisid raha, relvi, lõhkeaineid ja sidevahendeid suhtluseks Vene kontaktisikutega.

Reidi käigus vahistati Ukrainas seitse inimest ja veel kolm – sealhulgas kampaania korraldaja – peeti kinni Moldovas, seisis avalduses.

Moldova kinnitas varasemas avalduses ühist uurimist vandenõu osas, mille eesmärk oli mitme Ukraina avaliku elu tegelase tapmine. Moskva ei ole süüdistusi kommenteerinud.

Kiiev nimetas vaid ühe kahtlusaluste sihtmärgiks olnud ametiisiku, Andri Jussovi, kes töötab Ukraina sõjaväe strateegilise kommunikatsiooni alal ja koordineerib vangide vahetust Venemaaga.

"Vene pool lubas täideviijatele kuni 100 000 dollarit – summa sõltus potentsiaalse ohvri tuntusest ja mõjukusest," lisas Kravtšenko.

Moskva on süüdistanud Ukrainat mitme kõrgetasemelise sõjaväe- ja poliitikategelase tapmise korraldamises nii Venemaal kui ka Venemaa kontrolli all olevatel Ukraina aladel.

Ukraina on avalikult tunnistanud, et on seisnud mõnede atentaatide taga, nimetades neid kättemaksuks neile, kes propageerivad, toetavad ja aitavad kaasa Venemaa sissetungile.

Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest

Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa tsiviilisikut üle kogu Ukraina, teatasid piirkondlikud ametivõimud reedel.

Õhujõudude teatel laskis Venemaa öösel Ukraina suunas teele ballistilise raketi Iskander-M ja 128 drooni. Ukraina õhukaitse tulistas alla 107 drooni. Ballistiline rakett ja 21 ründedrooni tabasid 14 asukohta, ühes kohas fikseeriti ka rusude kukkumine.

Dnipropetrovski oblastis sai kohalike võimude teatel viimase ööpäeva jooksul vigastada kuus inimest.

Harkivi oblastis ründas Venemaa oblasti keskust Harkivit ja veel 11 asulat. Kuberner Oleh Sõnjehubovi sõnul sai vigastada kaks tsiviilisikut: 58-aastane mees Dvoritšnõi Kuti külas ja 54-aastane mees Malõnivka külas.

Zaporižžja oblastis sai droonirünnakus Zaporižžja rajoonile vigastada 73-aastane mees. Reede varahommikune rünnak Zaporižžja kriitilisele taristule jättis elektrita kuni 41 000 tarbijat, kellest hommikuse seisuga oli ühenduseta veel umbes 8000.

Energeetikaministeerium teatas, et energeetikataristu ründamise tõttu on tarbijad elektrita ka Mõkolajivi, Sumõ, Harkivi, Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblastis.

Ukraina riiklik nafta- ja gaasiettevõte Naftogaz teatas Telegramis, et Vene väed ründasid droonidega ka Poltava oblasti nafta- ja gaasitaristut, tekitades kahjustusi. Inimohvritest seal teateid ei ole.

Venemaa on Ukrainasse sõdima värvanud üle tuhande keenialase

Keenia parlamendi andmetel on Venemaa värvanud üle tuhande Keenia kodaniku sõtta Ukraina vastu kasutades skeeme turismiviisadega ja lubadusi kõrgest palgast, kirjutas väljaanne Le Monde, mida vahendas ukrainlaste uudistekanal Ukrinform.

"Tänaseks on värvatud ning Venemaa ja Ukraina sõtta sõdima läinud üle tuhande keenialase," ütles rahvasaadik Kimani Ichung'wah teisipäeval Keenia parlamendile.

Saadik viitas informatsiooni allikana luureteenistuste ja kriminaaluurimise direktoraadi ühisaruandele. Arv on märkimisväärselt suurem, kui võimude poolt varem mainitud paarsada keenialast.

Ichung'wah selgitas, et värvatud lahkuvad riigist turismiviisadega, liiguvad Venemaale Istanbuli ja Abu Dhabi kaudu ja liituvad seal Vene armeega. Teadete kohaselt reisivad paljud välismaal töötavad keenialased Venemaale ka oma elukohariikidest.

Parlamendiliikme sõnul allkirjastasid paljud neist nii-öelda sõjaväelepingud, milles lubati Venemaal kuupalka vahemikus 920–2400 eurot ja mida vahendas Nairobis asuv värbamisagentuur.

Värbamisagentuurid teevad koostööd Nairobi lennujaama korrumpeerunud töötajatega, samuti riiklike tööhõiveametite ning Vene saatkonna töötajatega Nairobis ja Keenia saatkonna töötajatega Moskvas.

Teiste värbamise sihtmärgiks olevate Aafrika riikide hulgas on ka Uganda ja Lõuna-Aafrika Vabariik.

Pärast Starlinki väljalülitamist otsib Venemaa rindel uut sidelahendust

Venemaa pealetung Ukrainale on satelliit-internetist ilmajäämise tõttu tõsiselt häiritud, kirjutab The Kyiv Independent.

"Nende piloodid on nüüd sunnitud edastama infot raadio teel ja ma saan neid sõnumeid pealt kuulata," ütles Lõmani sektoris tegutseva pataljoni asekomandör Tõmur väljaandele Kyiv Independent. "Neil on Starlinkile oma versioonid ja alternatiivid. Nad vajavad lihtsalt aega nende kasutuselevõtu laiendamiseks."

Veebruari alguses rakendasid SpaceX ja Ukraina kaitseministeerium Ukraina territooriumil töötavatele Starlinki seadmetele "valget nimekirja" ning kehtestasid terminalidele maksimaalse kiiruspiirangu. Madala orbiidi satelliitvõrk lülitas välja registreerimata Starlinki terminalid, millel olid Vene sõjaväele kohesed tagajärjed. Selle mõju avaldub rindejoonel üha selgemalt.

Starlink on olnud pikka aega peamine internetiühenduse vahend Ukraina rindejoonel – viimase nelja aasta jooksul on sinna saadetud üle 50 000 terminali. SpaceX-i asutaja ja endise Valge Maja nõuniku Elon Muskiga tekkinud poliitilise vastasseisu tõttu oli Ukraina möödunud kevadel sunnitud kaaluma võimalust võidelda ilma Starlinki internetita.

Alternatiivid olid piiratud, kuid Ukraina ei pidanud neid kunagi kasutusele võtma. Nüüd seisab Venemaa selle olukorraga silmitsi.

Venemaa on üritanud oma järelejäänud Starlinki terminale iga hinna eest registreerida. Ukraina väed on kasutanud seda meeleheidet söödana, et meelitada Vene üksusi oma positsioone paljastama või isegi Ukraina üksustele annetama.

Vene internetiavarustes pakutakse Venemaal toodetud alternatiive rindeinternetile. Osa lahendustest on äärmiselt optimistlikud, mõned absurdsed, kuid ükski ei küündi vastupidavuselt Starlinki võrgu tasemele.

Võib-olla kõige veidram idee on kasutada mobiilimastide asendajana kuumaõhupalle, kuna mastidest on rindel puudus. Vene väed kasutavad sageli mobiilsidevõrke, kuid rindejoonel on nende leviala piiratud. Teine võimalus on kinnitada võrguseadmed fikseeritud tiivaga droonidele.

Kõige selgem Venemaa kodumaine vaste Starlinkile on projekt Rassvet, mis kujutab endast madala orbiidi satelliitide rühma. Erinevalt Starlinkist on see alles arendusjärgus. Pärast Starlinki väljalülitamist on Venemaa kaitseministeerium reklaaminud Rassveti projekti kui alternatiivi.

Venemaa digiarengu minister Maksut Šadajev on aga tõdenud, et ehitatud on vaid 16 Rassveti satelliiti ning nende lennutamist pole plaanis alustada enne käesoleva aasta lõppu.

Starlinki sideme katkemine ei tähenda, et Vene rinne kohe kokku variseks, rõhutab The Kyiv Independent.

Ukraina ja Vene rindeüksuste vahel on oluline erinevus. Starlink on kriitilisem Ukraina operatsioonidele, kus seatakse esikohale sõdurite elude säästmine ja toetutakse tugevalt internetipõhisele koordineerimisele. Seevastu Venemaa hajutatud rünnakute puhul, mis on sageli eristamatud enesetapumissioonidest, on Starlink suuresti tarbetu.

Samuti on Venemaal hiiglaslik eelis fiiberoptiliste droonide osas, mis pakuvad piloodi ja õhusõiduki vahel juhtmega ühendust kuni 50 kilomeetri ulatuses.

Ukraina suurim potentsiaalne võit Starlinki väljalülitamisest võib aga tulla hoopis eemal rindejoonest. Esimene juhtum, kus Ukraina allikad (sealhulgas luure) tuvastasid Starlinki kasutamise venelaste poolt, oli seotud ründedroonide Shahed juhtimisega. Ukraina luure märkas juba möödunud kevadel, et Venemaa varustas oma pika maa Shahed-droone ja nende kodumaiseid koopiaid (Geran, Harpy, Gerbera jne) Starlinki terminalidega, et säilitada side pilootidega ka sügaval Ukraina sisemaal lennates.

Viimasel ajal on Venemaa juhtinud Shahedide parvi silmusvõrkude abil. Võrgu keskmes on üks droon, mis saab käske Venemaal asuvalt operaatorilt Starlinki kaudu.

Shahedide puhul on kõige sagedasemaks alternatiiviks Starlinkile olnud Ukraina mobiilioperaatorite SIM-kaardid. Teatavasti kaalub Ukraina kaitseministeerium ka uue registreerimissüsteemi loomist kohalikele SIM-kaartidele.

Meloni sõnul on Ukraina sõjas lahenduse leidmiseni veel pikk tee

Itaalia peaminister Giorgia Meloni tegi neljapäeval avalduse edusammude kohta läbirääkimistel Venemaa Ukraina-vastase sõja lõpetamiseks ja hindas, et lahenduse leidmiseni on veel pikk tee, teatas ukrainlaste uudisteagentuur Unian.

Meloni sõnul on põhiküsimuse ehk territoriaalse küsimuse lahendamine endiselt väga kaugel.

"Ma näen olulisi edusamme dokumentides, millega me praegu töötame. Väga head tööd tehakse Kiievi julgeolekugarantiidega, mis muide põhinevad Itaalia ettepanekul – arendada neid vastavalt Põhja-Atlandi lepingu (NATO) 5. artikli mudelile," ütles peaminister intervjuus meediakanalile Sky tg24.

Peaministri sõnul käib töö ka Ukraina ülesehitamiseks.

Meloni informatsiooni kohaselt on rahuplaani paljud küsimused paberil lahendatud, kuid põhiküsimuse lahendamisest ollakse endiselt väga kaugel.

"Siiski oleme veel väga kaugel põhiküsimuse – territoriaalse küsimuse – lahendamisest, kus Venemaa jätkab nõudmiste esitamist, mis on minu arvates täiesti alusetud. Usun, nagu olen korduvalt öelnud, et oluline pole mitte lihtsalt rahu saavutamine, vaid õiglase rahu saavutamine," toonitas Meloni.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles äsjases intervjuus Suurbritannia ajakirjanikule Piers Morganile, et 17.–18. veebruaril Genfis toimunud kõnelustel tehti sõjalises töögrupis mõningaid edusamme. Samal ajal on poliitilisel tasandil olukord keerulisem – kolmel osapoolel on territooriumide küsimuses kolm erinevat vaatenurka.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 970 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 257 880 (võrdlus eelmise päevaga +970);

- tankid 11 684 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 24 060 (+6);

- suurtükisüsteemid 37 387 (+3);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1649 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1303 (+1);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 347 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 138 881 (+551);

- tiibraketid 4314 (+0);

- laevad/kaatrid 29 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 79 112 (+76);

- eritehnika 4073 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.