Tartu hoiu-laenuühistu juhatus esitas jaanuari lõpus kohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks. Kohus leidis avalduses puudusi ja määras ühistule esmaspäevaks uue tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja andmete täpsustamiseks.

Seaduse järgi peab ettevõtja saneerimisavaldusele lisama eelmise majandusaasta raamatupidamisaruande, ülevaate finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest, varanimekirja ning kõigi rahaliste kohustuste nimekirja.

Ühistu esitas määratud tähtajaks täiendavad dokumendid, kuid Tartu maakohus jättis neljapäevase määrusega ühistu saneerimismenetluse algatamata.

Tartu kohtute pressiesindaja Siim Saavik selgitas ERR-ile, et kohus jõudis esitatud andmete põhjal järeldusele, et ettevõtja jätkusuutlik majandamine pärast saneerimist ei ole tõenäoliselt võimalik.

Esitatud andmed ei lükka ümber põhjendatud kahtlust, et ettevõtja makseraskused on püsiva iseloomuga ja ei ole saneerimismenetlusega ületatavad, lisas Saavik.

Määrus ei ole siiski jõustunud ning otsust on võimalik 15 päeva jooksul edasi kaevata.

Tartu hoiu-laenuühistu juhatuse liige Raigo Sõlg ütles, et tõenäoliselt otsus edasi ka kaevatakse.

"Kõigepealt peame selle kohtumääruse läbi töötama, isekeskis arutama, kuidas edasi minna, aga selle määruse järgi on ka edasikaebamise tähtaega antud 9. märtsini. Meil tegelikult oli väike lootus, et toimub ka kohtuistung, mida paraku ei toimunud. Meie hinnang on natuke teistsugune, saneerimise tulemusena me siiski suudaksime ühistu sellest august välja aidata ja eks me nüüd siis peaksimegi täiendavalt püüdma põhjendada, et me näeme selles võimalust," ütles Sõlg.

Tartu hoiu-laenuühistu liikmeid on kokku ligi 4500. Kui saneerimisest asja ei saa, siis ootab Sõle sõnul ühistut ees pankrot.

"Sellisel puhul, mis seal salata, teist võimalust ei näe, sest ühe korraga täita kõiki olemasolevaid kohustusi ei ole lihtsalt mõeldav," selgitas Sõlg.

Praegune olukord tähendab juhatuse liikme sõnul viimast võimalust saneerimise töösse saamiseks. See tähendaks kohustuste täitmist pikema aja jooksul.

"Praegu meie plaan on olnud, et maksimaalselt kõigi nõuded saaksid rahuldatud, kes on soovinud neid rahuldada. Kui peaks tulema pankrot, siis pankroti puhul on täiesti eraldi seadus ja regulatsioon. Juhatus ega juhtorganid enam sellisel juhul ei juhi, asemele astub pankrotihaldur, kes seda kõike tegema hakkab. Aga seal ka kõigepealt määratakse ajutine haldur. Tema annab kõigepealt üldse hinnangu, kas ikka on pankrotiseisund ühistus või mitte. See on ka omakorda pikk protsess," ütles Sõlg.

Tartu hoiu-laenuühistu hoiustajate esindaja, Hugo legali õigusjuhi Erki Pisukese sõnul on hoiustajad ka saneerimise osas skeptilised ning pankrot ei pruugigi olla halvim lahendus.

"Saneerimismenetlust pigem kardetakse, sest saneerimismenetlus oma olemuselt on ka üsna kallis, kui ta võtab siin viis aastat aega, siis seal lähevad arvestatavad kulud saneerimise nõustajale, kogu protsessile. Pankroti eelis oleks see, et läheb see ühistu selles seisus lukku, nagu ta täna on, need varad, mis seal on, realiseeritakse ja neid ei kulu täiendavatele menetluskuludele. Lähiminevikust ju võtta väga negatiivne Eriali hoiulaenuühistu taak, kus aastaid ühistut saneeriti, aga ühistu lõpetas lõpuks ikka väga tugeva pankrotiga," lausus Pisuke.

Pisukese sõnu teeb olukorra keerulisemaks ka uus hoiulaenuühistu seadus.

"Vähem kui kolme aasta pärast hoiulaenuühistuna tegutseda nagunii ei tohi. Saneerimise seisukohast tekib küsimus, mida saneerida, kui see vorm nagunii sellisel kujul kaob ära," lisas Pisuke.