Haapsalu lahes hakkavad rannakarbid vee kvaliteeti parandama

Tartu ülikool hakkab Haapsalu lahte rajama rannakarbifarmi, mis võimaldaks karpidel looduslike toiduvarude toel kasvada ja pidurdaks lahe kinnikasvamist.
Haapsalu laht on Eesti kõige halvemas seisundis rannikumere osa ja selle põhjuseks on toitainete rikkus.
Nüüd algatas ülikool hanke, et rajada lahte rannakarbifarm, kus hakkavad elama rannakarbid liigist Mytilus edulis või Mytilus trossuluse hübriidid ning loodav lahendus tuleb sobitada Läänemerre, mille soolsus on madal ning hooajati esineb jää- ja tormioht.
Seetõttu ehitatakse rannakarbifarm täieliku ankurduslahendusega, et see ka suurte lainetega püsima jääks. Farm hakkab koosnema 20 pealiinist, millest igaüks on 200 meetri pikkune. Igal pealiinil on vähemalt 1500 meetrit kasvatusköisi, mis on sobivad just soovitud liiki rannakarpide kasvatamiseks Läänemeres.
Talveperioodil on rajatised vee all, et jää neid ei kahjustaks ning need märgistatakse poide või ujuvkehadega.
Hanke võitja peaks farmi nii tarnima kui ka paigaldama. Ette kirjutatud on ka see, et farmi rajamisel ei tohiks töödelda mehaaniliselt merepõhja, välja arvatud ankurduslahenduse paigaldamisel. Ka ei tohi paigaldamisel kasvatusmaterjale keemiliselt töödelda.
ERR on varem kirjutanud, et Haapsalu lahe halva seisundi põhjuseks on toitainete rikkus ning TÜ Eesti mereinstituut uurib, kas lahe veekvaliteeti aitaks parandada vetika- ja karbikasvatus.
Mereinstituudi töörühm osaleb kliimaministeeriumi juhitavas Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava tervikliku juhtimise projektis 2033. aasta lõpuni.
Toimetaja: Karin Koppel











