Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt (RE) ütles, et valitsuspartner Eesti 200 endiselt ei usu väga, et Eestisse tuuleparke üldse juurde mahub ja et neid ei peaks seetõttu vähempakkumisega hankima. Mis teie seisukoht praegu on?

Küsimus on selles, kas uute tuuleparkide toomine põrand-laetoetusmehhanismiga toob tegelikult elektrihinna alla ilma suuremahulise salvestuseta. Ka täna on näha, et tipuhetkedel, kui on hästi külm ilm, on hind kõrge. Kui tuul sel hetkel ei puhu, mis tähendab seda, et kas see täiendav tuul iseenesest hinna alla toob – see on see, millele me tahaksime vastust saada.

Me ei ole näinud arvutusi sellises detailsusastmes, et meil oleks kindlus, et kui me läheme uuesti toetusmeedet tegema tuuleparkide ehitamiseks, et see siis päriselt mõjutab tarbija jaoks hinda ja toob selle alla – seetõttu on see investeering asjakohane ilma salvestuseta. Kui tuleb ka salvestus samal ajal, siis salvestus ju iseenesest need tipud lõikab ära, sellepärast et seda elektrit saab salvestada ja kasutada siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista.

Mis selle toetusmeetme maht üldse on rahalises mõõtmes maksumaksja jaoks?

Seda on väga raske ennustada, sest see sõltub sellest, kui palju on nii-öelda tipuaegasid. Kunagi oli teada, et maksimaalne maht nii meretuule kui ka maismaatuule puhul ulatub miljarditesse. Aga eks ta sadades miljonites on maksimaalne maht, juhul kui tarbija peab tõesti hakkama elektri tootmist kinni maksma, sest hind on madal.

Kui te nüüd vaatate tagasi sellele, mis on jaanuaris ja veebruaris elektrihinnaga toimunud, siis kas meil oleks olnud jooksvalt üldse midagi teha? Või oleme me lihtsalt olukorras, kus meil on kallis juhuelekter ja põlevkivijaamad töötasid küll osaliselt, kuid osa neist ikkagi turule ei pääsenud?

See ei ole kallis juhuelekter, meil lihtsalt ei ole piisavalt seda elektrit, mis ei ole juhuelekter. Selliste külmade ilmadega, kui tuul ei puhu, oleme väga tugevalt sõltuvad impordist sealt, kus püsielektrit on rohkem või seal, kus tuul puhub. See on meie mure ja gaasijaamade tulek on kauaoodatud – loodetavasti need hakkavad tulema ja hinda mõjutama. See on pikkade aastate tegemata otsuste ja investeeringute tulemus.

Millal see maismaa tuuleparkide toetusmeede valitsuse poolt ikkagi välja võiks tulla? Kas võib ka juhtuda, et seda ei tulegi?

Ei, nii ma ei arva. Nad peaks käima käsikäes suuremahulise salvestuse jaoks pankade garantiimeetme väljatöötamisega. Kui valitsus ostab turule nende tuulevõimsuste ehitamist, siis samal ajal peab olema valmis ka suuremahulise salvestuse garantiimeede. Seda selleks, et olla kindel, et tehtavad investeeringud ka päriselt hinna alla toovad – ilma salvestuseta meil seda kindlust ei ole, et hind päriselt alla tuleb.

Kui suur on salvestuse garantiimeetme maksumus?

See on pangalaenu garantii, mida riik annab.

See vaidlus peegeldab ka koalitsioonisiseseid suhteid. Kuna teid on koalitsioonis riigikogus kokku nii vähe, siis ollakse mõnes mõttes üksteise pantvangid.

Ei, seda ma küll ei arva. Andres Sutt lubas saata meile need arvutused ja me käime need läbi. Kui tõesti vastab tõele tema väide, et täiendava tuuleenergia tulemine toob ka ilma suuremahulise salvestuseta hinna alla – TalTechil on väidetavalt selline uuring tehtud –, siis on mõistlik selle investeeringu tegemine. Kui see siiski nii ei ole, siis tuleb paralleelselt teha ka suuremahulist salvestust.