Viimase 15 aasta jooksul on põllumaa hinnad liikunud Eestis pea katkematus tõusutrendis, kuid 2024. aastal hoog rauges ning värskete maa-ameti andmete järgi langes põllumaa hind 2025. aastal 2,1 protsenti ehk hinnale 6294 eurot hektari kohta, teatas Swedbank.

Varasematel aastatel oli põllumaa hind kiirelt kasvanud. Võrreldes 2020. aastaga kasvas haritava põllumaa hind 2023. aastaks pea 80 protsenti. Aastad 2023–2025 kujunesid seevastu pigem paigalseisu perioodiks: haritava maa keskmine hind püsis vahemikus 6294–6430 eurot hektari kohta.

Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Padjus tõi ühe hinnalanguse põhjusena välja, et viimased kolm aastat on taimekasvatajatele olnud keerulised. 2025. aasta lõplikud saaginäitajad ei ole veel teada, kuid esialgsete hinnangute järgi ulatub taimekasvatussektori kahjum ligikaudu 100 miljoni euroni.

Kui seni on taimekasvatuses keerulisi aastaid segatootjatel leevendanud piimatootmise hea käekäik, siis eelmise aasta teises pooles alanud või ja piimapulbri hindade langus ning raskustesse sattunud E-Piima tehase probleemid on hakanud otseselt mõjutama ka Eesti piimatootjate piimahinda ja piimarahade laekumist.

Ka kinnisvarainvestorid ei pea mõistlikuks paigutada kapitali kiiresti kallinevasse põllumaasse ning põllumajandusettevõtete enda investeerimisvõimekus on pärast kolme järjestikust nõrka taimekasvatusaastat märkimisväärselt vähenenud.

Padjus nentis, et arvestades ka piimandussektoris terendavaid väljakutseid, ei ole tõenäoline, et 2026. aasta tooks kaasa ulatusliku põllumaa hinnatõusu.

Ebastabiilne turuolukord on muutnud põllumehed ja investorid ettevaatlikumaks

Põllumaa müügiga tegeleva kinnisvara ettevõtte Eesti Maavara hinnangul on ebastabiilne turuolukord muutnud nii põllumehed kui ka investorid varasemast ettevaatlikumaks ning see on omakorda vähendanud nõudlust põllumaa järele.

"Põllumaa turgu on mõjutanud põllumajandussektori üldine ebakindlus, mille taga on eelkõige sisendhindade kasv, tootjate kasumlikkuse vähenemine, madalad vilja kokkuostuhinnad ning põllumajanduslike otsetoetuste vähenemine," selgitas Eesti Maavara juhatuse liige Randy Soosaar.

Ta rõhutas, et taimekasvatussektori keeruline seis on kindlasti üks olulisemaid tegureid ning möödunud hooajal mõjutasid seda Eestis eelkõige rohketest sademetest tingitud probleemid, eriti Lõuna-Eestis, kuid sama oluline on ka üldine majanduskeskkond ning kõrgem intressitase.

Soosaare sõnul ei ole investorite huvi põllumaa vastu täielikult kadunud, kuid võrreldes varasema perioodiga on see muutunud märgatavalt selektiivsemaks. Eelistatakse kõrgema mullaviljakusega ja logistiliselt hästi paiknevaid põllumaid, samas kui väiksemate või killustatud kinnistute müük on muutunud väga keeruliseks.

Turgu on mõjutanud ka toetussüsteemi muutused. "Suhteliselt suuremaid toetusi saavad väiketootjad, mahetootjad ja erinevaid keskkonnanõudeid täitvad tootjad, kuid just nende majanduslik olukord on sageli keerulisem," ütles Soosaar.

Ta tõi välja, et viimase aasta jooksul on mitmed tootjad oma tegevuse lõpetanud ning nende kasutuses olnud maad enamasti läinud üle suurematele kohalikele tootjatele. On piirkondi, kus ühes vallas on tegevuse korraga lõpetanud neli tootjat.

Välisinvestorite huvi on viimastel aastatel olnud tagasihoidlik

Turule ei ole uusi tegijaid lisandunud ning ka varasemad investorid on pigem keskendunud oma maa portfelli vähendamisele ja maade järkjärgulisele müügile, rääkis Soosaar. "Nende maade peamisteks ostjateks on olnud enamasti kohalikud tootjad, mis on omakorda sidunud märkimisväärse osa nende investeerimise võimekusest ja piiranud võimalusi uuteks investeeringuteks," ütles ta.

Soosaare sõnul on seis keeruline ning sageli ei ole see maaomanikele veel täielikult kohale jõudnud, sest ajalooliselt on põllumaa hinnad pikema aja jooksul pidevalt kasvanud.

"Tegelikkuses on aga piirkondi, kus põllumaa hinnad on võrreldes paari aasta taguse ajaga langenud kuni 40 protsenti. Näeme seda oma igapäevatöös – kui maaomanikud esitavad meile hinnapäringuid, viidatakse sageli paari aasta tagustele oluliselt kõrgematele pakkumistele ning praegune hinnatase tekitab pettumust. Sageli küsitakse võrdluseks ka teisi pakkumisi ja jõutakse lõpuks ise järeldusele, et varasemaid hindu tõepoolest enam ei pakuta. Samas lükatakse müügiotsus tihti edasi lootuses, et turg taastub ja hinnad tõusevad," rääkis Soosaar.