Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Tõnu Toompark märkis, et inimesi on igasuguseid ning paraku ei kao need, kes teiste kulul tahavad elada.

"Meie seadusandja on arvanud, et üürileandjad on kasuahned šaakalid ja üürnikud on vaesed ja vaevatud. Moel või teisel meie võlaõigusseaduse üüriregulatsioon on pärit sundüürnike ajast, kus elamispindu ei olnudki. Täna on pilt täiesti pöördunud," ütles Toompark.

Ruslans Šabanovs on Läti kodanik ja elukutseline piloot, kes kolis tööga seoses kümmekond aastata tagasi Eestisse. 2023 kevadel ostis ta abikaasaga kolmetoalise korteri Viimsisse.

Kuid kohe pärast elupinna soetamist ja remondi tegemist sai mees tööpakkumise Ryanairilt ja pere kolis 2024. aasta kevadel Hispaaniasse. 80-ruutmeetrine korter koos parkimiskohaga Eestis otsustatakse välja rentida.

"Korteriga tegeles päris tuntud maakler, kes veenis meid, et tegu on väärika perekonnaga, kes on meie korterist huvitatud," meenutas Ruslans.

Aprillis 2024 sõlmis ta üheaastase üürilepingu abikaasade Kairi ja Ristoga, kellel on kaks väikest last.

Toomparki sõnul on tänane turuseis üürnike poolt.

"Üüri pakkumist on väga palju ja üürnikele see väljaütlemine tõenäoliselt ei meeldi, et kui ma võrdlen keskmist palka ja keskmist üürihinda, siis nii madalal pole meil keskmise korteri üürihind keskmise palga suhtes olnudki. Ja kui korterite pakkumist on palju, siis üürileandjad on moel või teisel meeleheitel," ütles ta.

Toompark on ka ise üürileandja. Tema sõnul on esimene tööriist guugeldamine, edasi erinevad registrid, kuhu pannakse üles maksehäired või kohtulahendid.

"Maakler peaks tegema taustauuringu üürniku kohta ja kui ta seda ei tee, siis ta peaks informeerima üürileandjat. Teisalt maakleri huvi on tehing lukku lüüa, siis saab vahendustasu kätte," tõdes Toompark.

Lepingu sõlmimisel ei teadnud Ruslans, et kohus karistas Kairit 2022. aastal 2,5-promillises joobes juhtimise ja oma toonase elukaaslase füüsilise ründamise eest kokku pooleteiseaastase tingimisi vangistusega.

Algul laekus igakuine üür – 800 eurot pluss kommunaalid – kenasti, kuid umbes pool aastat pärast üürisuhte algust kuuleb Ruslans, et paar läks lahku ja Kairi jäi lastega üksi. Tol hetkel oli läbisaamine nii hea, et Ruslans pakkus Kairile võimalust lennufirmas tööd saada.

"See naine ütles, et tahab väga korterisse jääda, tema rahaline seis on keeruline, ta lahutab oma mehest. Tulime talle vastu, ta rõhus kaastundele," ütles Ruslans.

Kuigi maksed hilinesid ja neid tasuti jupikaupa erinevatelt kontodelt, pikendas Ruslans mullu kevadel siiski üürilepingut – nüüd juba ainult Kairiga.

"Seletasin talle, et kui tahad korterisse jääda, alustame sellest, et sa hakkad maksma, tasuma arveid normaalselt, nagu lepingus ette nähtud. Ta täitis need kohustused," ütles Ruslans.

Augustis 2025 järgnes aga kirjavahetus, kus Kairi palus dokumenti, mis tõestaks, et ta maksis mais, juunis ja juulis sularahas 600 eurot.

"Ma pean näitama, et maksin üüri, et Viimsi vald saaks meid rahaliselt toetada. Kas sa palun saad selle "dokumendi" lihtsalt kirjutada, et ma maksin need kuud sularahas. Vastasel juhul kaotan selle toetuse," kirjutas Kairi.

Ruslans vastas, et ta mõistab muret, kuid ei saa esitada valeandmeid. "Ma juba teadsin, et ta ütleb, et selle tõttu ma ei hakka midagi maksma. Ja põhimõtteliselt nii läkski," ütles Ruslans "Pealtnägijale".

Üürniku ja üürileandja suhe muutus sügise edenedes aina pingelisemaks, seda enam et vahepeal purunes tualettruumis veetoru ja lekke likvideerimise ümber tekkis taas konflikt. Kui üüriraha enam üldse ei laekunud, võttis Ruslans oktoobris appi juristi ja edastas Kairile teate, et 1. novembril peab naine korteri vabastama. Kairi saatis ta pikalt ja teatas, et ei kavatse välja kolida.

Ruslans pöördus politseisse ja kirjeldas nimesid mainimata olukorda ka kohalikus Facebooki grupis. Mitmed inimesed tundsid Kairi ära ja kirjeldasid teda kui tuntud puuküürnikku.

"Meie poole pöördus neli perekonda. Aga olemasoleva info põhjal tundub mulle, et selle inimese tõttu sai kannatada väga palju inimesi," sõnas Ruslans.

Muuhulgas selgus hiljem, et vahetult enne Ruslansi korterisse kolimist elas Kairi sõna otseses mõttes üle tee ja sealse omaniku jaoks oli kogu lugu äravahetamiseni sarnane. "Elasin terve aasta nagu põrgus. See terror toimus kord nädalas," ütles eelmine üürileandja Anna.

Lugu ise oli üks-ühele sama Ruslansi kaasusega – algus on ilus, aga tasahilju tekkisid probleemid.

"Kõik algas umbes kolme kuu pärast, kui tal kukkus köögis mingi kapp alla ja ma saatsin sinna remondimehed. Ta helistas mulle ja ütles, et need inimesed ei meeldinud talle, nad olid liiga vanad. Ütlesin, et tee nagu tahad ja saada mulle arve, maksan ära. Ta kutsus mingi mehe, kes tegeles köögimööbli remondiga. Umbes kahe nädala pärast helistas mulle politsei. Tema olevat pöördunud politseisse, sest mees polnud kappi tagasi toonud. Viimaks leidis see mees mind Facebookist ja küsis, kas ta võib selle kapi otse minu kätte tuua, sest ta ei saa selle naisega suhelda," meenutas Anna.

Kokkuvõttes kasvas pisikestest muredest lumepall ja Kairi süüdistas ja ründas hoopis üürileandjat.

"See toimus iga kahe nädala tagant," meenutas Anna. "Algul ta määris ühe ukse ketšupiga ära, siis valas mingi solgi teise ukse ette. Siis käis autoga tehnoülevaatusel, õli hakkas lekkima ja mäkerdas parkimiskoha täis. Edasi elasin terve aasta nagu põrgus."

Ruslani sõnul oli ta šokis, et omavalitsus ja politsei, teades tausta, vaatasid olukorrale läbi sõrmede ja andsid üürnikule soodustusi ja toetusi.

Toompark märkis, et kui politsei poole sellise küsimusega pöörduda, siis suunaks politsei edasi kohtusse, kuna tegemist on tsiviilvaidlusega. "Ja kui me mõtleme, et kas kolm kuud ma lasen üüril ja veel kõrvalkuludel tiksuda. See võib ühe ühte korterit üürile andva üürileandja jaoks olla katastroofiline," lisas ta.

Kui Tallinnas tegutseb eraldi arbitraaž ehk üürikomisjon, mis lahendas näiteks 2025. aastal 166 üürimisega seotud vaidlust, siis mujal Eestis, sealhulgas Viimsis saab selliste vaidluste puhul abi ainult kohtust.

Paljud üürileandjad valavad jõuetut viha välja sotsiaalmeedias, näiteks grupis "Põrgulikud üürilised", kus ilmuvad regulaarsed hoiatused.

"Üsna katastrofaalseid pilte näidatakse, kuidas lagastatakse, lõhutakse. Kuni selleni, et on lugusid, et viiakse mööblit välja või siis mööbliga köetakse ahju. No igasugust jama tehakse. Eks ma ütlen, et muidugi üürileandjad peavad ise ka hoolsad olema, oma varal silma peal hoidma, aga et see ei anna õigustust tooliga ahju kütta," rääkis Toompark.

Vana aasta õhtul ehk 31. detsembril saatis Kairi Ruslansile kirja, mis algas sõnadega "Hei, rasedad ja nõdrameelsed," aga milles naine teatas, et vabastab korteri jaanuaris.

"Pealtnägija" sõitis üleandmise päeval sündmuspaigale, et kohtuda Kairiga ja kuulda tema versiooni.

Ta nõustus vestlema ja süüdistas hoopis korteriomanikku talle ligi tükkimises.  

"Vastab tõele, et korteri omanik Ruslans Šabanovs on kergelt perverssete kommetega ja hakkas mulle fotosid saatma WhatsAppi endast ja fiktiivseid tööpakkumisi tegema, et ma läheksin temale lennuki peale tööle. Palus mu sõbrannasid, kauneid, modellivälimusega, kas saaksid minna temaga koos tööle. Siis ta lahutab oma naisest, tal on väga raske, naine, voodielu on tal väga jama. Selliseid asju hakkas ta mulle saatma," rääkis Kairi.

"Siis meil olid omad kokkulepped, millal on välja kolimine, korteri üle andmine. Siis ta muutis neid kokkuleppeid, sest ma ei olnud nõus minema tööle lennuki peale koos oma sõbrannade, ilusatega," sõnas Kairi.

Korteri sees, kus olid Kairi eksmees, Ruslans, maakler ja majahaldur, puhkes sõnasõda.

"Pealtnägija" suhtles Kairiga hiljem korduvalt kirjalikult ning Kairi tegi väga erinevaid etteheiteid mehe aadressil ning väitis, et hoopis Ruslans on talle erinevate probleemide tõttu võlgu 860 eurot. Samas ei näita ükski Kairi saadetud tõend, et korteriomanik käitus valesti või vääritult.

Toomparki sõnul võiks reegleid lihtsustada, et lepinguid saaks lihtsamini üles öelda. Vastupidi hirmudele, suurendaks see tema sõnul paindlikkust ja pakkumist üüriturul.

"Üürileandjatele suureneb motivatsioon pakkuda eluaset ka neile inimestele, kellest võib-olla saavad probleemsed üürnikud. Aga kui me saame probleemsetest üürnikest hõlpsalt lahti, siis on üürileandjaid, kes on valmis seda riski võtma," ütles Toompark.

"Kui üürnike issanda loomaaed on kirju, ega siis üürileandjate oma vähem selline kirju ei ole. On lugusid, et üürileandjad käivad duši all korteris, kui üürnikku ei ole, või siis omatahtsi kuidagi jõustavad lepingut, esitavad ebamõistlikke nõudmisi. Üürnikud peavad ka vaatama, et kui ikkagi üürileandja on tõbras, mingu minema ja on teine koht on turul olemas võtta küll. Ehk siis karistada üürileandjaid läbi selle, et nende korterite eluruumid jäävad vakantseks," sõnas Toompark.

Korter on tagasi Ruslansi valduses ja ta kavatseb selle ära müüa ja pöörduda kohtusse, et üürnikult ligi 3000-eurone võlg sisse nõuda. Kairi aga lubab vastu mehe kohtusse anda laimu ja mainekahju eest.