Telepildis kuvas ringhääling musta ekraani lühikese teatega: "Tegemist ei ole rikkega. See on hoiatus BHRT võimalikust sulgemisest."

Lõplik sulgemine muudaks Bosnia ainsaks Euroopa riigiks, kus puudub rahvusringhääling. See toimub ajal, mil riik valmistub oktoobris toimuvateks valimisteks ning vaevleb endiselt 1990. aastatel toimunud sõjale järgnenud etniliste lõhede käes.

BHRT asedirektor Lejla A. Babović ütles eratelekanalile N1, et ringhäälingu pangakonto on tühi. "Alates homsest ei ole meil võimalik oma tegevust planeerida," sõnas ta. Babovići sõnul vajab ringhääling laenu, mille ta kavatseb tagasi maksta võlglaste kohtusse kaebamise teel.

BHRT annab tööd umbes 700 inimesele ning edastab uudiseid, poliitikasaateid, filme ja kultuuriprogramme üle kogu riigi.

Sõjajärgse Bosnia kaks autonoomset piirkonda – Serblaste Vabariik ning horvaatide ja bosnialaste ühine Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon – peavad omaenda ringhäälinguid, mida rahastatakse elektriarvetele lisatud litsentsitasudest.

Rahvusvahelise üldsuse toel pärast 1990. aastate sõda loodud süsteemi kohaselt peaks pool neist tasudest minema BHRT rahastamiseks.

Süsteemi eesmärk oli ühendada kolm sõjaaegset etnilist ringhäälingut ja piirata natsionalistlikku retoorikat. Kuid serblaste ja horvaatide natsionalistlikud parteid on ühtsele riiklikule ringhäälingule juba pikka aega vastu seisnud.

Serblaste Vabariigi ringhääling RTRS on alates 2017. aastast lõpetanud tasude ülekandmise BHRT-le, hoolimata ligi tosinast kohtuotsusest. Võlg on kasvanud enam kui 104 miljoni Bosnia margani (umbes 53 miljonit eurot). Ka paljud Föderatsioonis elavad horvaadid keelduvad litsentsitasu maksmast.

BHRT arvepidamine näitab, et asutus võlgneb ise ligi 100 miljonit Bosnia marka muude meediateenuste ja töötajate hüvitiste eest.

Käesoleva kuu alguses märkis Euroopa Liidu delegatsiooni juht Bosnias Luigi Soreca sotsiaalmeedias, et BHRT kokkuvarisemine oleks tõsine tagasilöök riigi püüdlustele liituda Euroopa Liiduga.

Sarajevos töötav ajakirjanik Najra Krvavac nentis, et ringhäälingu hääbumine oleks "hävitav ja lõplik tõend hoolimatusest riigi identiteedi lahutamatu osa suhtes".

Teisalt märkisid kriitikud, et ringhäälingu tähtsus on kahanemas, kuna selle auditoorium vananeb ja nooremad vaatajad eelistavad voogedastusteenuseid. "Kui edastamine lõppeb, on kahju peamiselt sümboolne," ütles 56-aastane Sarajevo ametnik Omer Hasić. "Noored ei vaata enam telerit, kõik on internetis."

Novembris edastas BHRT saateid parlamendihoone ette püstitatud ajutisest telkstuudiost keset pakast, nimetades seda "viimaseks hoiatuseks" ja nõudes valitsuselt sekkumist krahhi vältimiseks.