Seadusemuudatus lubaks kasutada kolme erinevat ohjeldamismeedet, rääkis ERR-ile sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna nõunik Made Bambus.

"Füüsiline ohjeldamine, see tähendab patsiendi kinni hoidmist personali poolt näiteks füüsilise jõu abil. Mehaaniline ohjeldamine ehk mehaaniliste vahendite näiteks magnetrihmade kasutamine, et fikseerida ära mõni jäse, käsi näiteks, kus on tilguti või muu selline asi. Kolmandaks ohjeldamine ravimite abil, ehk patsiendile manustatakse rahutussümptomite leevendamiseks teatud ravimeid teatud doosis," selgitas Bambus.

Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku juhataja, doktor Andres Lehtmets ütles, et seesugust seadusemuudatust on oodatud kaua.

"Kõik patsiendid ei pea tingimata olema psühhiaatrias, pigem sellised, kellel on rahutusseisund või ka teatud muud probleemid, mis on seotud agressiooniga või auto-agressiooniga, et nad võivad vajada hoopis somaatilist ravi oma seisundi tõttu, ehk nad peaksid olema intensiivravioskaonnas, mõnes sisehaiguste osakonnas või siis vanemaealiste korral, miks mitte ka õendusabi osakonnas, et nende toomine psühhiaatriasse puhtalt ohjeldamiseks ei ole väga põhjendatud," rääkis Lehtmets.

Otsuse, kas patsienti on vaja ohjeldada, teeks eelnõu järgi arst, aga kuna arste ei pruugi olla  kogu aeg osakondades või kiirabiautos, siis füüsilise ja mehaanilise ohjeldusmeetme kasutamise esmase otsuse võiks teha ka meditsiiniõde, lisas Bambus.

"See esmane ohjeldusotsus võib olla õe poolt tehtud, aga juba ohjeldamise jätkamine või selle kestvus , see peab olema juba arstlik otsus. Õde siiski ka ravimitega ohjeldamise otsust teha ise ei saa, peab jõudma kohale arst või arsti konsultatsioon toimuma," selgitas Bambus.

Nii Lehtmets kui Bambus rõhutasid, et ohjeldamine peab jääma viimaseks abinõuks.

Kui ohjeldamise teed minnakse, siis tuleb seda ka dokumenteerida, et protsess oleks jälgitav, ütles Lehtmets. "Kõik see, kes võtab vastu otsuse, mis kellaajal see võeti, kui kaua ohjeldamine kestis ja samuti see, kuidas patsienti on ohjeldamise ajal jälgitud, tuleb korralikult dokumenteerida. "

Bambus lisas, et räägime siis haiglast või kiirabipidajast, nad peavad personali ära koolitama sel viisil, et see dokumentatsioon sisaldaks nõutud andmeid, tehtaks õigeid sissekandeid, et need oleks tehtud õige intervalliga. "Sõltuvalt siis ohjeldusmeetme liigist ja patsiendi olukorrast võib tõesti pidev jälgimine tähendada seda, et teatud intervalliga käib teda vaatamas õde, teatud intervalliga käib teda vaatamas hooldaja, aga tegelikult hooldaja töötab ka ju õe supervisiooni all."

Eelnõu on läbinud riigikogus esimese lugemise, seadusemuudatus võiks jõustuda käesoleva aasta 1. juulist.