Öcalani eelmise aasta üleskutse järel läks PKK ametlikult laiali, lõpetades neli aastakümmet kestnud vägivalla, mis on nõudnud umbes 50 000 inimelu, ning pöördus kurdide huvide edendamiseks demokraatlike vahendite poole.

"Uks on avanemas uuele poliitilisele ajastule ja strateegiale," ütles Öcalan kirjalikus avalduses Imrali vanglasaarelt, kus teda on alates 1999. aastast üksikvangistuses hoitud.

"Meie eesmärk on lõpetada vägivallapõhise poliitika ajastu ja avada demokraatlikul ühiskonnal ning õigusriigil põhinev protsess," ütles ta, kutsudes kõiki Türgi ühiskonna osi protsessiga kaasa tulema.

Pärast tema üleskutset on PKK ametlikult laiali läinud, korraldanud sümboolse relvade põletamise tseremoonia ja toonud kõik oma võitlejad Türgi pinnalt ära.

Türgi poolelt avaldas parteiülene parlamendikomisjon läinud nädalal olulise raporti, mille eesmärk on valmistada ette õiguslik alus protsessi edendamiseks, toetades endiste kurdi võitlejate taaslõimimise plaane.

Eeldatavasti esitatakse see parlamendile järgmisel kuul, tõenäoliselt pärast moslemite paastukuu ramadaani lõppu.

Kui see vastu võetakse, on see esimene konkreetne samm, mille Türgi on astunud.

Hoolimata korduvatest üleskutsetest leevendada 76-aastase Öcalani vangis hoidmise tingimusi, on tema kinnipidamise režiim jäänud samaks, kuigi ta on saanud parema juurdepääsu perele, advokaatidele ja käputäiele kurdimeelse erakonna DEM parlamendiliikmele, kes rahuprotsessi edendavad.

Öcalan ütles, et tema 2025. aasta 27. veebruari üleskutse "eesmärk oli murda mehhanism, mis toitub verevalamisest ja konfliktist", kuid hoiatas, et edasiminek sõltub Türgi demokraatia tugevdamisest.

"Üleminekuks demokraatlikule integratsioonile on vaja rahuseadusi," ütles ta.

"Paljud tänased probleemid ja kriisid on põhjustatud demokraatliku õigusriigi puudumisest. Me vajame lähenemist, mis annab ruumi demokraatiale ja kehtestab sellele tugevad õiguslikud garantiid," märkis ta.

Mõned parlamendiraporti koostamisega seotud seadusandjad väljendasid muret, et tekstis ei mainitud "kurdi küsimust".

Teised märkisid, et puudus viide Öcalani võimalikule ennetähtaegsele vabastamisele, mida mainiti esmakordselt 2024. aasta oktoobris, kui Ankara talle oliivioksa ulatas ja protsessi algatas.