"Ma kutsun üles relvad maha panema ja võtan selle üleskutse eest ajaloolise vastutuse," ütles Öcalan Türgi kurdimeelse DEM-partei liikmete poolt avalikustatud kirjas. Öcalan soovib, et tema partei korraldaks kongressi ja nõustuks ametlikult end laiali saatma, tsiteerisid nad teda.

DEM-i delegatsioon külastas Öcalani neljapäeval Imrali saare vanglas ja edastas hiljem oma sõnumi lähedalasuvas Istanbulis, foto neist koos Öcalaniga projitseeriti avalduse tegemise ajal nende taga olevale seinale.

Põhja-Iraagi mägedes asuv PKK peakorter ei reageerinud teatele koheselt, samas kui kurdide juhitud väed Süürias nimetasid Öcalani sõnumit positiivseks.

Esimeses reaktsioonis Öcalani üleskutsele Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani AK-partei poolt ütles selle aseesimees Efkan Ala, et Türgi vabaneks köidikutest, kui PKK tõesti relvad maha paneks.

Türgi ja tema lääneliitlased peavad rühmitust terroriorganisatsiooniks.

Võitluse lõpetamine annab võimaluse laiemaks stabiilsuseks regioonis

Kui PKK juhtkond võtab kuulda oma asutaja üleskutset relvad maha panna, mis pole garanteeritud, saaks president Erdoğan ajaloolise võimaluse tuua rahu ja areng Türgi kaguossa, kus kurdi võitlejate ja Türgi vägede vahelises vägivallas on hukkunud tuhandeid inimesi ja kus majandus on tõsiselt kahjustatud.

Samal ajal võib nüüdseks 75-aastane Öcalan näha oma unistuse täitumist jõuda veel oma eluajal rahuni. Öcalan on alates 1999. aastast Istanbuli lähedal asuval saarel peaaegu täielikus isolatsioonis vangis istunud.

Kurdide otsus sõdimine lõpetada võiks anda ka Süüria kodusõjas hävinud riiki üles ehitavale uuele administratsioonile võimaluse kehtestada suurem kontroll riigi kurdidega asustatud põhjaosa üle.

PKK desarmeerimine kõrvaldaks pingekolde ka kurdide juhitavas naftarikkas Põhja-Iraagis, kuhu PKK kaks aastakümmet tagasi oma baasi rajas.

Pärast seda, kui PKK alustas 1984. aastal relvastatud võitlust Türgi kaguosas asuva etnilise kurdi kodumaa nimel, on tapetud üle 40 000 inimese. Sellest ajast alates on organisatsioon aga eemaldunud oma separatistlikest eesmärkidest ja taotlenud selle asemel Kagu-Türgis autonoomiat ja suuremaid kurdide õigusi.

Türgi ultranatsionalistide liider ja Erdogani lähedane poliitiline liitlane Devlet Bahceli tegi oktoobris ettepaneku, et Öcalan käsiks oma võitlejatel relvastatud tegevus lõpetada – kümme aastat pärast eelmise Türgi-PKK rahuprotsessi kokkuvarisemist. Bahceli tegi ettepaneku, et Öcalan vabastataks, kui ta sellise pöördumise teeb.

Öcalan ütles oma neljapäevases sõnumis, et relvavõitlus on jõudnud oma loomuliku lõpuni, kuid ta kutsus ka Türgit üles näitama üles austust etniliste vähemuste, sõnavabaduse ja demokraatliku eneseorganiseerumise õiguse vastu.

Kurdimeelne poliitiline liikumine, mis on olnud aastaid Türgi kohtuvõimude abil teostatud mahasurumise sihtmärk, loodab, et Öcalani samm aitab Türgis sisse viia demokraatlikud reformid ning kultuuri- ja keeleõigused.

Ankara jaoks leevendaks rahukokkulepe julgeolekujõudude koormust, leevendaks sotsiaalseid pingeid ja hoogustaks peamiselt kurdidega asustatud riigi kaguosa vähearenenud majandust. See oleks suur pööre ka president Erdoğani jaoks, kes on kahe võimuloldud aastakümne jooksul astunud samme probleemi lahendamiseks.

PKK mässuliste võitlus keskendus peamiselt Türgi kaguossa, kuid hõlmas ka surmavaid terrorirünnakuid Istanbulis ja teistes Türgi linnades. Enamik konfliktis hukkunutest olid PKK võitlejad.