ERR-iga rääkis meeleavaldaja, kes viibis Tallinnas Kadrioru lossi juures mullu augustis, kui Eestit külastas Iisraeli president Isaac Herzog.

"Pärast meeleavalduse lõppu kõndisime kaaslasega mööda presidendilossist, kui meile tänavalt hõigati: "Oodake! Politsei!"," rääkis meeleavaldaja. Erariietes politseinikud küsisid seejärel näha nende isikut tõendavaid dokumente ja pildistasid ID-kaarte. Politseinikud esitasid ka oma ametitõendi, kuid ei täpsustanud, miks dokumente pildistada sooviti. Kuuldavasti pole tegemist üksikjuhtumiga.

Inimestes tekitab politseinike käitumine küsimusi. Jääb arusaamatuks, kas põhiseadusliku õigusena meeleavaldamine võib viia nad mingisse nn kahtlaste isikute andmebaasi ja miks kontrollitakse meeleavaldajaid ilma, et nad oleksid pannud toime mingit rikkumist.

PPA valmisoleku ja reageerimise büroo arendusekspert Kalmer Filatov ütles ERR-ile, et politsei võib inimese dokumente kontrollida ja neid küsitleda juhul, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.

"See reegel kehtib igal pool ühtemoodi ja avalik koosolek ei ole siin kuidagi erandlik. Politsei kontrollib sel juhul inimese andmeid ka andmebaasist. Teatud olukordades, näiteks jalgsipatrullis, kasutame täpsuse ja kiiruse eesmärgil lahendust, kus politseinik teeb dokumendist foto ja edastab selle andmebaasi päringu tegemiseks," rääkis Filatov.

Filatovi sõnul peaks vastasel juhul ametnik inimese andmed raadioeetri kaudu ette lugema, mis võtab aega ning andmed võivad saada teatavaks ka läheduses viibijatele.

PPA: me ei kogu andmeid

"Foto tegemise eesmärk ei ole andmete kogumine ega osalejate fikseerimine, vaid andmete korrektsuse tagamine. Kõik politsei andmebaasidesse tehtud päringud peavad olema põhjendatud ja need logitakse," lisas Filatov.

Filatov kinnitas, et igal inimesel on õigus tutvuda politseis tema kohta kogutud andmetega ning nendega tehtud toimingutega. "Selleks tuleb politseile saata taotlus," sõnas Filatov.

Filatov kinnitas, et üldjuhul politsei siiski avalikel koosolekutel väljas ei ole ning turvalisuse tagamine on korraldaja ülesanne.

"Politsei reageerib meeleavaldustele juhul, kui meile tuleb sealt teade ohu või rikkumise kohta. Ennetavalt on politsei üldjuhul kohal väga suure osalejate arvuga meeleavaldusel või kõrgendatud riskide korral, näiteks kui keegi planeerib meeleavalduse lähedale n-ö vastumeeleavalduse, kus võib tekkida oht avalikule korrale," sõnas Filatov.

Filatov lausus ka, et erariides politseinikul on inimeste küsitlemisel täpselt samasugused õigused ja kohustused nagu vormis politseinikul.

"Erariides politseinikud on reeglina väljas näiteks kõrgetasemeliste riigivisiitide turvalisuse tagamiseks, samuti meeleavaldustel, kus võib esineda korrarikkumisi," ütles ametnik.

Fotod tuleb kustutada

PPA kinnitusel dokumentidest tehtud fotosid ei säilitata ja vahetuse lõpus tuleb foto telefonist kustutada ning selliseid andmebaase, kus säilitataks andmeid meeleavaldustele viibijatest, politseil ei ole.

Samuti ei kasuta politsei enda sõnul näotuvastust.

Küll aga on olukordi, kui politseinik teeb meeleavaldusel foto inimesest, kasutatud sümboolikast, plakatist või muust sellisest. Võib juhtuda, et politsei teeb seda ennetavalt ehk enne tegeliku ohu tekkimist.

"Foto tehakse olukorra fikseerimiseks ja hindamiseks. Kui selgub, et tegemist on rikkumisega, siis saab fotot kasutada tõendina ja säilitada menetluse materjalide juures. Kui ei ole rikkumist, siis politsei fotot ei säilita," ütles PPA kommunikatsioonijuht Leana Loide.

Kaitsepolitsei: üldjuhul kapo meeleavaldustel ID kaarti ei küsi

Kaitsepolitsei (kapo) esindaja sõnul nemad üldjuhul meeleavaldustel dokumente näha ei nõua, kuigi seadus selle õiguse neile annab.

"Kaitsepolitseil on oma ülesannete täitmiseks õigus kasutada korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras riiklikke järelevalve erimeetmeid, sealhulgas isik tuvastada ja/või teda küsitleda ja dokumente nõuda. Üldjuhul kaitsepolitsei aga meeleavaldustel inimestelt isikut tõendavaid dokumente ei küsi, vaid selle ülesandega tegeleb PPA," selgitas kapo pressiesindaja Marta Tuul.