Mida viies sõja-aasta toob? USA president Donald Trump tahab rahu, ukrainlased samuti tahavad rahu, aga praegu seda küll ei paista.

Samal ajal rahuläbirääkimised käivad, sest Kiiev ei taha USA presidenti ärritada.

"Venemaa tahab läbirääkimisi nurjata ja panna vastutust selle eest Ukraina peale. Ma saame aru, et Moskva ei ole vaherahuks valmis, kuid peame läbima kogu selle tee, näitama, et oleme paindlikud ja konstruktiivsed. Ainus asi, kus me ei saa alla anda, on meie territooriumid. Me ei saa vahetada oma territooriumeid oma territooriumide vastu. See oleks pretsedenditu juhtum, mis aina lükkab Venemaad järgmistele agressiivsetele sammudele," lausus julgeoleku- ja koostöökeskuse tegevdirektor Dmõtro Žmailo.

Läinud talv oli ukrainlaste jaoks üliraske. Venelased hävitasid sihipäraselt kriitilise tähtsusega taristut, mille tõttu tuhanded kortermajad jäid mitmeks päevaks või isegi nädalaks elektrist ja keskküttest ilma. Kui sõjategevus sel aastal ei lõppe, võib järgmine talv olla veel raskem.

"Kui 2022. aastal lasti Ukrainale pihta 1900 drooni, siis eelmisel aastal oli neid juba 50 000. Selle aasta kahe kuuga lasid nad meie pihta 7000 drooni. Ainus viis, kuidas kriitilist taristu kaitsta, on piisav õhutõrjevahendite arv ja valmidus lüüa sümmeetriliselt ja asümmeetriliselt vastu vaenlase taristu pihta," ütles Tuleviku instituudi energiaprogrammi direktor Andrian Prokip.

Lisaks Vene löökidele energiataristu pihta ähvardavad Ungari ja Slovakkia Ukrainat elektritarnete peatamisega juhul kui see ei taasta Vene nafta transiiti. Tundub aga, et Kiiev nende ähvardusi eriti ei karda.

"Tegelikult see pole esimene kord, kui need riigid taolisi ähvardusi teevad, aga need on ainult sõnad. Tegemist on äritarnetega, mille eest maksavad Ukraina firmad turuhinda," märkis Prokip.

Prokipi sõnul ei ole elektritarnete saatus mitte Viktor Orbani ja Robert Fico, vaid Ungari ja Slovakkia elektrisüsteemihaldurite käes.

"Euroopa reeglite järgi on need haldurid iseseisvad, neid ei saa allutada otseselt riigi poliitilisele juhtkonnale. Kui aga nad ikka täidavad poliitilist käsku, toob see kaasa sõltumatuse sertifikaadi kaotamise riski. See tähendab, et neid ootavad suured probleemid kuni selleni, et nad üldse ei saa teiste riikidega energiat kaubelda," lausus Prokip.

Eelmisel nädalal Kiievis visiidil olles kuulutas peaminister Kristen Michal, et Eesti eraldab Ukrainale 11 miljonit eurot õhukaitse tugevdamiseks. Selle raha eest saab osta kolm Patrioti raketti. Ukrainlaste jaoks on ka see abiks.

"Igal juhul on see tõsine summa väikese riigi jaoks. Seda raha võib suunata ka mujale, näiteks käsitulirelva või meie FPV-droonide soetamiseks," ütles Žmailo.

Sõda läheb aina kallimaks nii Ukraina kui ka tema liitlaste jaoks, nentis Žmailo.

"Meie vajadused, et me peaksime vastu, on 120 miljardit dollarit. Läänest õnnestus meil välja pressida 38 miljardit. Sellepärast me otsime pidevalt lisaraha allikaid ja püüame teha meie kaitsetööstuse odavamaks. Kui võrrelda meie esimesi droone Kobra, Ninja ja Kuri, mida kasutati rindel alates 2022. aastast ja kaasaegseid FirePointi FP-seeria droone, siis omahind langes kahekordselt," lausus ta.

On ka asjad, mida saab teha tasuta. Ukraina uus kaitseminister Mõhhailo Fjodorov leppis kokku Elon Muskiga, et ta lülitaks rindel sõdivatel Vene vägedel välja Starlinki sideterminaalid.

"Loomulikult see teeb nende töö raskemaks. Starlink on väga odav, väga efektiivne ja väga levinud sidevahend. Jah, venelased suudavad sõdida ka ilma Starlinkita, nad ju sõdisid kunagi ja sõdivad ka edasi. See aga tähendab, et nad jäid teatud võimalustest ilma. Meil need võimalused on alles. See annab meile taktikalist ülekaalu," ütles sõjaekspert ning "Tule elusana tagasi" heategevusfondi direktor Taras Tšmut.

Üheks Starlinkide väljalülitamise tulemuseks oli Ukraina vägede edenemine Zaporižžje oblastis, mille käigus õnnestus neil kahe nädalaga vabastada ligi 200 ruutkilomeetrit. Teistel rindelõikudel on aga initsiatiiv jälle venelaste käes.

"Meie strateegiline eesmärk on hävitada 50 000 Vene okupanti kuus. See pidurdab nende ründevõimekust. Siis ei saa nad haarata isegi neid kümneid ruutkilomeetreid, mida nad praegu haaravad iga kuu," ütles Žmailo.

Need on sidevahendid kogumaksumusega poolteist miljonit eurot, mille Taras Tšmuti juhitav heategevusfond "Tule elusana tagasi" andis eelmisel nädalal üle Ukraina kaitsjatele. Ukraina riik ei suuda ise varustada oma armeed kõige vajalikuga.

"Riik annab seda, mida saab osta. Mida ta osta ei saa, seda anname meie. Osta kõike riik ei suuda. Miks? Sest ühtki eelarve ei kata kõiki meie vajadusi selles sõjas. See on väga suur maht. Kui sõda oleks Euroopas, oleks teil sama olukord," lausus Tšmut.

Raske on ette kujutada, et Eestis peale riigi tegeleksid ka eraisikud ja heategevusfondid kaitseväe varustamisega.

"Kui sõda peaks Eestisse jõudma, siis kõik need reeglid muutuvad väga kiiresti ja kardinaalselt. Enne 2014. aastat meil ka ei olnud nii suurt vabatahtliku liikumist. Enne 2022. aastat me ei ostnud relvastust. Sõda aga muudab kõike. Kui te tahate jääda sõjas ellu või seda võita, siis peate kohanema ning mitte arvama, et seda teeb keegi teine. Mitte keegi peale teid seda ei tee. Lähtuge sellest," lausus Tšmut.