Nagu ka prokurör Gerd Raudsepp ütles, on õigusriigis igati loomulik, et kõik kohtuasjad ei lõppe süüdimõistva otsusega. Seega on meil Eestis ikka veel õigusriik olemas ja see kehtib, kuigi mõnes varasemas intervjuus olete seda seadnud kahtluse alla.

Kui õigusriik tähendaks ainult kohut, siis võiks isegi öelda, et kõik tegelikult toimib, minu poolt vaadates. Aga kui ma vaatan kogu seda protsessi ja tean, mis edasi juhtub, siis on täiesti ilmne, et see lõppenud kriminaalasi on olnud justkui eelmenetlus sellele uue Isamaa rahastamise kriminaalasjale. 

See ongi mõeldud tõendite kalastamiseks ja jälitustegevuseks, kuna uue asja – ebaseadusliku rahastamise paragrahv – ei võimalda tegelikult jälitustegevusi toimetada ega ka näiteks minu arvutit ja kogu kirjavahetust kätte saada.

Meil oli selles lõppenud asjas ka üks kurikuulus "kaust number neli", mida me ise nimetasime Isamaa kaustaks. See viitas algusest peale sellele, et tegelikult oli ERM-i puudutav asi lihtsalt kattevari.

Kui ma nüüd küsin, kas ma olen rahul, siis kuidas ma saan olla rahul sellega, et nad käisid lihtsalt kalastamas? Nad tegid seda täiesti teadlikult ja teevad ju edasi kõike sedasama.

Priit Humal ütles, et temal on kulunud selle menetluse käigus enda kaitsmisele 100 000 eurot. Mis teie kulu on olnud?

Aus vastus on, et ma ei ole seda kokku lugenud. Kuna meile anti vist 90 protsenti summast tagasi – see oli mingi 190 000 kopikatega, mis ma tagasi saan –, siis kogukulu oli kas 220 000 või midagi taolist. Ma ütlen praegu mälu järgi, see on kuskil dokumentides kirjas. 

See on tore küll, et sa võidad, aga tegelikult kõiki sinu kohtukulusid isegi kinni ei maksta. See on suhteliselt paradoksaalne olukord.

Miks ei maksta või mis vastaspool on öelnud? Kas te olete esitanud liigseid arveid või mis see murekoht on?

Ei, ei. Minu meelest kõige naljakam oli see, kui asi läks ringkonnakohtusse, siis ma lugesin sealt välja koha, kus prokurör Gerd Raudsepp – noh, tegelikult on seal taga muidugi [juhtiv riigiprokurör Taavi] Pern – oli kirjutanud, et rahasid tuleb kõvasti väiksemaks võtta. Seda isegi eeldusel, et nad kaotavad. Sellepärast et mõningad tegevused, mida advokaadid tegid, ei viinud kohtu mõttes positiivse tulemuseni.

Seda oli täiesti naeruväärne lugeda, arvestades, et terve nende enda tegevus ei viinud üldse mitte kuhugi.

Mina sellest loogikast aru ei saa, aga me ei tahtnud ka edasi kaevata. Ma elan selle 30 000 eurost ilma jäämise üle, aga iseenesest selline praktika, kus süütuks tunnistatud inimese kohtukulusid lihtsalt kinni ei maksta – ma ei saa sellest aru.

Kui me nüüd ei räägi rahast, siis te ütlesite, et ei ole rahul. Kas see tähendab, et lähete vasturünnakule või mis te nüüd teete?

Nüüd on paradoksaalne olukord, sain enda kulutatud raha tagasi ja mul on praegu jutumärkides "vaba raha". Loomulikult tahan kasutada kõiki võimalusi, et vaadata, kus minu õigusi täpsemalt rikutud on. 

Mulle tundub, et kogu selle prokuratuuri asja teiseks mõtteks oli minu isikliku kirjavahetuse rahvale lugemiseks andmine, mida kõik Delfi ja Äripäeva vahendusel rõõmuga lugeda said. 

Arvestades, et seal ei olnud mitte midagi seadusevastast, pidigi prokuratuuri eesmärk olema lihtsalt minu karistamine selle menetluse ja avaliku häbistamisega. Vaatan kogu asjale väga selgelt sellest otsast peale.

Kuna nüüd tuleb uus asi, mis on eelmise asjaga ühemõtteliselt seotud, kui mitte öelda, et oligi tegelikult ajend – see uus Isamaa rahastamise asi –, siis ju kõik see sama läheb edasi. Ma tahaksin näha, mida nüüd Perni eestvedamisel prokuratuur teeb.

See saab olema üks väga piinlik protsess, kus nad peavad selgitama, et need "juhuleiud" eelmisest asjast pole üldse seotud. 

Ma kavatsen võidelda täie jõuga selle süsteemi vastu. Sellepärast et anname endale aru – inimestel, kes on võimelised selle süsteemi vastu võitlema, peab olema väga hea närvisüsteem ja piisavalt rahalisi vahendeid.

Mida te siis teete? Hakkate nõudma kaitsepolitseiametilt rahalist kompensatsiooni? Seda kõike on väga keeruline rahasse ümber arvutada.

Ma ei oska veel öelda, mida täpselt teha saab, aga menetluses on juba minu ja Humala asi riigi vastu halduskohtus. See puudutab seda kurikuulsat paragrahvi 111, mille alusel sideandmeid ebaseaduslikult korjatakse. 

Väga hea on ka see, et Euroopa Inimõiguste Kohus võttis menetlusse Lea Danilson-Järgi asja, kus tema kirjavahetus minuga loeti kohtus ette täiesti asjassepuutumatult. 

Võtan seda natuke nagu missiooni. Vaatan igale poole, kus näen vigu, ja vaatame, mida me saame teha.

Kapo vastu on aga maru raske minna, sest seal on täielik ringkaitse ja mitte ühtegi menetlust ei alustata. Minu puhul räägitakse alati rõõmsalt "legaliteedist", et kui on mingi kaasus, siis tuleb seda inimese süüks vaadata. Aga kaitsepolitseiameti puhul on täpselt vastupidi. 

Kui ringkonnakohtu otsust loete, siis justkui ei saagi nende asja menetleda, sest pole kindel, kas nad käisid seal Sakalas [andmeid kogumas] või lihtsalt õlut joomas. Sellised paralleeluniversumid on meil.

Kui kaugele see Isamaa rahaasjade asi arenenud on?

Ei tea, mind pole rohkem informeeritud. Oleme pidulikult kahtlustatavad, aga sellest tuleb üks väga piinlik protsess. Kõik need tõendid pärinevad minult ära võetud arvutist ja kirjadest.

Te saite teada, et prokuratuur ei kaeba otsust edasi, ajakirjanduse vahendusel. Kas te mingi ametliku kirja olete ka nüüd saanud?

Vaatasin telefonist, et vist olen saanud, aga kõige naljakam ongi, et ma sain selle uudise teie käest. 

Kas ootate ka avalikku vabandust?

Mis see maksab? Mitte midagi. Ma ootaksin hoopis seda, et Pern ja see [Lavly] Perlingu poolt kokku pandud kamp lõpetaksid selle jama ära. Nad häbistavad selle uue asjaga iseennast ja Eesti õiguskaitsesüsteemi. 

Meil ei tohiks olla riiki, kus endine peaprokurör annab meedia kaudu õiguskaitseorganitele suunise Pruunsilla rahaasju urgitseda, ning siis hakkabki kapo sellega tegelema, jäädes korduvalt ka minule vahele.

Siis leitakse õnnetu tankist, selline prokurör nagu Gerd Raudsepp, kes on Perni käepikendus. Siis jääb Pern ka ise vahele sellega, et ta tegelikult kirjutab ise apellatsiooni – see on tema arvutis tehtud – ja siis seesama Pern ühineb pidulikult selle Isamaa kriminaalasjaga. 

Kõik näeb nii kohutavalt halb välja. Sellist Eesti Vabariiki ei tohiks olla, kus õiguskaitseorganid saavad absoluutselt karistamatult toimetada. Keegi peab lõpuks need inimesed vastutusele võtma.

Seal on eraldi küsimus, kuidas neid inimesi vastutusele võtta?

Mina ei tea. Igal juhul on Pern jäänud vahele kohtus valetamise ja muude asjadega. Ameerikamaal oleks sellised mehed juba kinnimajja viidud, aga meil on ta juhtiv prokurör edasi. See on naeruväärne.