Välisministeerium uuendas oma Reisi Targalt lehel Egiptuse reisiinfot, lisades sinna, et seoses hiljutiste sõjaliste rünnakutega Iraani vastu ning sellele järgnenud vasturünnakutega mitmes Lähis-Ida riigis on kogu piirkonnas suurenenud julgeolekurisk.

"Esineb oht edasiseks eskaleerumiseks. Mitmes piirkonna riigis on suletud õhuruum ning lennuliiklus on häiritud. See võib mõjutada ka Egiptust läbivaid või Egiptusesse suunduvaid lende ning põhjustada hilinemisi ja tühistamisi üle maailma. Soovitame reisijatel võtta ühendust oma lennufirmaga ja kontrollida lennu staatust enne lennujaama suundumist ja arvestada võimalike marsruudimuudatuste ja pikemate ooteaegadega. Julgeolekuolukord võib muutuda kiiresti ja ette hoiatamata," seisab infos.

Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsleri Kerli Veski sõnul Egiptust siiski praegu mingi oht ei ähvarda. "Meie teada mitte. Tõepoolest me oleme pisut muutnud Egiptust puudutavat reisiinfot. Me ei ole tõstnud ohutaset," ütles Veski ERR-ile.

"Aga miks see informatsioon on täienenud, on tõepoolest see, et arvestades praegu seal piirkonnas toimuvat ja arvestades ka seda, et näiteks Iisraeli poolt on väljapääsutee läbi Egiptuse, osa üritavad ka laheriikidest võib-olla läbi Egiptuse reisida. Lisaks mis puudutab lennukoridoride avatust, õhuruumi avatust, segadust erinevate lendude ärajäämisega, siis me panime sinna lihtsalt täiendava info, et see võib puudutada paratamatult ka Egiptust ja Egiptuse lennuliiklust. Aga Egiptuses ei ole ohutase tõusnud," ütles Veski.

Hoiatuse alt on jäänud välja ka Türgi ja Omaan.

"Omaan on küll rahulikum kui ülejäänud laheriigid. Seal on küll kahel korral sadama pihta droonid lennutatud. Seal on ka lennuliiklus häiritud ja inimesed ei saa sealt praegu ka lennupileteid osta, sest lende lihtsalt ei ole piisavalt. Omaanis on rahulikum, aga sinna reisimine ja sealt ära reisimine on väga raskendatud," ütles Veski.

Kuigi Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraatide kohta on välisministeerium kirjutanud: "Soovitame Eesti kodanikel Lähis-Ida piirkonda mitte reisida", on Veski sõnul siin silmas peetud eelkõige Pärsia lahe riike.

Täpsemalt on välisministeeriumi Reisi Targalt lehel Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraatide kohta kirjas: "Soovitame Eesti kodanikel Lähis-Ida piirkonda mitte reisida. Tulenevalt 28.02.2026 alanud sõjategevusest Iisraeli ja Iraani vahel on kogu piirkonnas väga kõrge raketioht. Palun otsige viivitamatult varjupaika lähimas turvalises hoones ning hoiduge akendest, ustest ja avatud aladest. Palume olla tähelepanelikud ja järgida kohalike ametivõimude juhiseid."

Suurenenud julgeolekurisk on Veski sõnul Küprosel, kus esmaspäeval jäi rünnaku alla Ühendkuningriigi sõjaväebaas.

"Küprosega ma ei saa öelda, et on keeruline olukord, aga siiski arvestades, et seal praegu on ka sõjaväebaas pihta saanud, siis meie ohutase ei ole Küprosel suurenenud, aga seal võib olla teatud ootamatusi, millega tuleb võib-olla rohkem arvestada kui varem," rääkis Veski.

Millest koosneb reisihoiatus?

Veski selgitas, millised on peamised komponendid, mida välisministeerium arvesse võtab reisihoiatusi kirjutades.

"Eelkõige ikkagi üldine julgeolekuolukord. Kas riik on sõjas või ei ole sõjas? Kas selles riigis on üldse ohutu olla või mitte? Teiseks aspektiks on näiteks kohalik kuritegevus, terrorismioht, ehk kõik, mis puudutab füüsilist turvalisust, isegi kui üldine välispoliitiline ja julgeolekuolukord on stabiilne. Erinevad aspektid, mis võivad mõjutada reisija turvalisust kohapeal nii laiemas kui kitsamas mõttes. Mis on tavaliselt ajutisema iseloomuga, on erinevad looduskatastroofid ja sellised asjad, mis võivad mõjutada inimese heaolu ja turvalisust kohapeal. Ja kuni selleni välja, mida me praegu näeme: riik võib-olla on ohutu, aga kui lennuliiklus on väga tugevalt häiritud, siis on küsimus, kas ja kui lihtne on mitte ainult sinna riiki pääseda, vaid ka endale sobival hetkel sealt riigist lahkuda," selgitas Veski.

Samuti jälgib välisministeerium Veski sõnul ka teiste riikide soovitusi, eriti kui Eestil esindust mõnes riigis ei ole. "Aga kui meil on oma esindus, siis me muidugi toetume väga palju sellele, mis on meie esinduse hinnang," sõnas ta.

Veski rõhutas, et kuna ükski riik ei suuda sündmusi ette prognoosida, siis pannakse reisihoiatus või reisiinformatsioon üles selle hetke teadmisega, kui see teavitus on üles pandud.

"Praeguses olukorras tundide, päevade ja nädalatega võib igasugu muutusi toimuda, kus me peamegi võib-olla oma reisihoiatust pidevalt muutma. Näiteks laheriikidega me oleme viimased päevad iga päev muutnud midagi. Seetõttu on väga raske öelda, kui pikk on meie reisisoovituse või -hoiatuse prognoos," rääkis Veski.

ERR küsis ka, kui kiiresti suudab välisministeerium Reisi Targalt lehele kõige värskema info üles panna.

"Siin on meil võimekus erinev. Kus me saame tõesti öelda, et meil on vahetu kogemuse pealt kiire reageerimise võimalus – ilmselgelt praegu Lähis-Ida me jälgime ju kogu aeg pidevalt. Aga kaugemad riigid, kus meil esindusi ei ole, siis me ikkagi väga tugevalt baseerume sellel, mida need riigid reisihoiatuse või soovitusena on üles pannud, kellel seal kohapeal on esindus. Seal me kindlasti ei saa sellist vastutust võtta, kui kiirelt või tihti nemad seda informatsiooni täiendavad. See sõltub tõesti riigist," vastas ta.

Veski tõstis esile kindlustuse olemasolu tähtsust erinevatesse riikidesse reisimisel. "Ma arvan, mis on kõige olulisem, on see, et inimestel oleks kindlustus tehtud ja nad teaksid, mis on kindlustustingimused. Ka praegu Lähis-Idas toimuva puhul kindlasti saab inimestel olema väga erinev tulemus selles, kas kõik kaasnevad kulud, kasvõi kui tuleb uus pilet osta, saavad kindlustuse poolt kaetud või tuleb ise täiendavaid kulusid katta," lausus Veski.

"Ma täitsa saan aru, et mida tingimus edasi, seda kallim see kindlustus on, aga praegu on see olukord, kus on näha, et kui on võetud kõiki erinevaid tingimusi arvesse, siis on ka lootus, et kõik kulud saavad hiljem kaetud," ütles ta veel.