"Pealtnägija" rääkis kõigi osapooltega ja järeldas, et isegi kui üksikuid juhtumeid saab ära selgitada ja asi pole tingimata kuritegelik, joonistub kokku selgelt probleemne muster.

"Me vaatasime diivani peal telekat, aga siis läks ikkagi flirtimiseks, sebimiseks ja katsumiseks," rääkis endine huvikooli õpilane Sander. "Ta väga selgelt sooviski minuga seksida," lisas ta.

Sander (see on varjunimi) räägib piinlikust vahejuhtumist 2022. aasta suvel, kui tollal 16-aastane nooruk pareeris ühel korteripeol oma muusikaõpetaja lähenemiskatse.

"Aga jah, et miks tegelikult tehing katki jäi oli sellepärast, et kuna siis noh ütleme, et 28-aastase õpetaja peale ei teki väga suurt seksuaalset soovi," lausus Sander.

Mõni kuu hiljem pöördus tema poole teine sama huvikooli meesõpetaja ning algas ligemale pool aastat kestev internetisuhtlus, kus vahetati seksuaalfantaasiaid ja raha eest alasti fotosid.

"Asi algas väikestest summadest, alguses oli võib-olla kümme või 20 eurot," ütles Sander. "Summad kasvasid ja kokku laekus mulle umbes 250–300 eurot," nentis ta.

Siit hargneb lahti tavatu detektiivilugu, millest nähtub, et kaks karismaatilist ja teatrivaldkonnas tunnustatud noort õpetajat ahistasid ning ahvatlesid aastate jooksul mitut alaealist juhendatavat.

"Kuidas on võimalik, et need asjad on saanud aastate viisi juhtuda ühes ja teises kohas, ühel ja teisel ajal," küsis muusikaliteatri vilistlane Loora-Eliise Kaarelson. "Sellest on joonistunud suur pilt ja see ajab vihaseks," sõnas Kaarelson.

Loo peategelased möönavad, et olid seksuaalselt vabameelsed ja aktiivsed ning tagantjärele tarkusega teeksid mõndagi teisiti, aga ühtegi seadust nad rikkunud pole. Seetõttu jätab "Pealtnägija" nende täisnimed ja näod varju.

"Ma olen teinud aastaid tagasi kindlasti valesid valikuid, ma absoluutselt ei eita seda," ütles teatrilavastaja Mark.

"20-aastane Kaarel käitus kindlasti teistmoodi kui 30-aastane Kaarel," nentis muusikaõpetaja Kaarel. "Tänasel päeval on minu jaoks piir hoopis teistes kohtades," lisas ta.

Novembris 2013 asutati Järvamaal Türil Eesti Noorte Muusikaliteater. Napi eelarvega projektiteater tõi lavale kõrgetasemelisi muusikale, kus said lavaristsed sajad koolinoored. Üks neist oli tollal 16-aastane Kaarelson.

"Seal tekkis äge ühine vaim, et teeme ühist asja ja täiega pühendume ja tegelikult see oligi nagu väga muljetavaldav, kuidas on võimalik, et noored tulevad kokku ja teevad kahe nädalaga nagu tõesti kahe-kolme tunnise tüki, mis on mitmekesine, hoogne, hästi sisutihe," meenutas Kaarelson. "Türil tekkis oma mull – sa tuled kodust ära ja elad seal pead-jalad läbisegi," kirjeldas ta.

Teatri kunstiline juht ja projekti "aju" on Türil üles kasvanud ja tänaseks 30-aastane muusikapedagoog Kaarel. Loominguliselt mitmekülgne noormees saab tuule tiibadesse superstaarisaates ja lööb aastate jooksul kaasa paljudes suurtes teleprojektides. Muusikaliteatri üheks põhinäitlejaks ja lavastajaks kujunes Kaarlist neli aastat noorem, hetkel 26-aastane Mark, kellega koos töötati ka Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Koolis.

"Nad on mitmekülgsed – võivad kirjutada, lavastada ja teha koreograafiat," iseloomustas huvikooli juht Kaari Sillamaa. "Nad on megaandekad ja neil on oskus panna mõte laval elama," kinnitas Kaarelson.

Kaarli ja Marki entusiasm nakatas paljusid. Aasta-aastalt oli casting'utele suurem tung, sest kõrge kunstilise taseme kõrval levis jutt, et laululaagrites saab ka pidu panna.

"Sellest oli meil juttu ka, et kui sa enam ei ole õpilane, siis sa ei tohi nendega koos pidu panna," ütles Sillamaa. "See distants peab olema," lisas ta.

Kui alguses oldi enam-vähem ühevanused, siis aastate jooksul tulid uued õpilased peale ja kahe juhendaja piiripealne käekiri süvenes.

"Kaarel pakkus shotte 14-aastastele musi eest ja kõik tegid musi," rääkis Kaarelson.

"Oli tavaline, et Kaarel tahtis, et treenitud ülakehaga noormees võtaks särgi seljast ära. Siis ta võttis ja võttis äkki teine ja ma ei tea, äkki võtsid viis meest need särgid seljast ära. Et kas see on vajalik?" lisas ta.

"Tuli pudelimäng, kus pidi suudlema sellega, kes pudelit keerutas," meenutas muusikaliteatri osatäitja Aleks Mathias Viidik. "Ma ei olnud sellega nõus, aga Kaarel suudles mind ikkagi peale viiendat korda, kui olin öelnud, et ei soovi," nentis Viidik.

2023 sügisel – vaid kaks kuud enne muusikaliteatri 10. juubelit – kui lavale jõuab teatri ajaloo suurim lavastus "Marcella", lõpetab trupp ootamatult tegevuse. Ühelt poolt viitavad juhid loomingulisele väsimisele ja majandusraskustele, teiselt poolt segavad probleemid isiklikus elus. Just sel perioodil jõuavad Sillamaani Marki kirjavahetused oma õpilasega, kellest lugu alustasime, muuhulgas sõnum, kus Mark pakub õpilasele seksi eest järeleaitamistunde.

"Sain šoki, ma ei ole nii õudset asja enne lugenud," ütles Sillamaa. "Me üritasime uurida, kas on veel juhtumeid, minul hakkas see punane lamp põlema, et äkki meil on koolis mingeid nooremaid poisse, kellega on midagi olnud. Aga kuskilt midagi õnneks ei tulnud ning jätsime asja sinnapaika," lisas ta.

Pärast neid intsidente jätkavad Kaarel ja Mark tööd laste ja noortega. Mark teeb näitlejana kaasa Lottemaa teemapargis Pärnumaal ning mõlemad töötavad ühes Tartu era lastelaulustuudios. Möödub enam kui poolteist aastat, kuni 2025 kevadel jõuavad endiste muusikaliteatri vilistlasteni viited uutele võimalikele ahistamisjuhtumitele.

"Hakkasid liikuma veidralt detailsed jutud, mis sisaldasid alaealise ahistamist või täiskasvanu väärkohtlemist," sõnas Kaarelson. "Neid lugusid tuli ja tuli," lisas ta.

"Pealtnägija" suhtles tosina noorega erinevatest asutustest, kus Kaarel ja Mark on aastate jooksul töötanud. Joonistub tavatu muster, kus sageli on just täisealised õpetajad need, kes õpilastele ja trupiliikmetele flirdi või siivutute ettepanekutega lähenevad. 

"Kordusid provotseerivad küsimused, et kas oled kindel, et oled hetero, muidu võivad mul tunded tekkida," rääkis muusikaliteatri osatäitja Karl. "Küsis, kellega ta sooviks seksida ja kellega mina sooviks," lisas Sander.

"See läks aina nilbemaks – ta kirjutas, et nägi mind kummardamas ja tal läks selle peale kõvaks," meenutas Lottemaa näitleja Keio.

Vihjed jõuavad ka tööandjateni, aga probleemi lahendamisega ollakse raskustes. 2023. aasta suvel laekus Lottemaale anonüümkiri Marki probleemide kohta Kaunite Kunstide Koolis.

"Mark ütles mulle, et pean ütlema, et kõik oli kahepoolne," rääkis Sander. "Lottemaa näitlejate juhiga vesteldes sain teada, et see on mu oma viga, et ma pilte saatsin, ja mina olen süüdi ja see paha," nentis ta.

Mark jätkas teemapargis tööd, kuni 2024. aasta kevadel kerkis uus ahistamiskahtlus. Täiskasvanud meeskolleeg väidab, et puhketoas toimus seksuaalvahekord, mida ta ei mäleta.

"Mul oli mäluauk ja kui silmad avasin, nägin, kuidas Mark tegi mulle oraalseksi," rääkis Keio. "Mu keha ei liikunud, ma ei suutnud mitte midagi teha," lisas ta.

"See juhtus tema initsiatiivil, mul on selle kohta tõendid," vastas Mark. "Ta võib pöörduda kohtusse ja seal selgub tõde," lisas ta.

Lottemaa juhtkond ei andnud asjale ametlikku käiku, sest mõlemad olid alkoholijoobes ning Keio ei soovinud asja suure kella külge panna.

Kaarelson ütles, et "See oli meie jaoks vau, et me tegeleme absoluutselt õige asjaga, et see ei ole nagu mingi vana hobuse hauast väljakaevamine. Meil tuleb uusi asju peale, siis nagu halloo, mis toimub. Täiesti sürreaalne".

Lottemaa tegevjuht Margit Toodu nimetab väiteid alusetuteks kuulujuttudeks.

Suhtume äärmise tõsidusega oma töötajate ja külaliste tervist ning heaolu puudutavatesse küsimustesse. /…/ Oleme teadlikud riskidest, mis käivad kaasas noortega töötamisel, mistõttu pöörame nende omavahelistele suhetele ja probleemide lahendamisele suurt tähelepanu. /…/ Lottemaal ei ole kogu 13 aastasel tegutsemise perioodil toimunud ühtegi juhtumit, mis läheks vastuollu seadustega. Ei ole ka jäänud lahendamata ühtegi suhetealast probleemi selliselt, et osapooled seda lahendatuna ei tunneks," kirjutas Toodu.

"Eetiline vastutus on organisatsioonil ja kõigil inimestel, kes midagi imelikku näevad," rõhutas Kaarelson.

"Mitte miski ei saa õigustada väärkohtlemist ja need inimesed tuleks võtta vastutusele, kui see toimub huvihariduses," lisas Viidik.

Kaarelson ja tema kaaslased ei jätnud asja sinnapaika ja pöördusid 2025 suve hakul haridus- ja teadusministeeriumisse, tuues välja eelkirjeldatud juhtumid ja hiljem veel mitmed, kokku seitsme aasta vältel. Heili Griffith, kes juhib ministeeriumi noortepoliitika osakonda, oli kuuldust šokeeritud ja edastas pärast mõningast arupidamist kolleegidega asja politseile.

"Meie vaates on see väärkohtlemine, see pole eetiline ega professionaalne käitumine," ütles Griffith. "See viitab, et noortel pole seal turvaline," lisas ta.

Politsei jõudis järeldusele, et tollal kehtinud koodeksi järgi olid teod seaduslikud.

"Praeguse info põhjal pole kuritegu toime pandud, küll aga võis õpetajate käitumine olla ebaeetiline. Otsuse ebaeetilise või sobimatu käitumisega õpetaja töö jätkamise osas teeb haridusasutus," selgitas Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Elari Haugas.

"Kui oled õpetajaametis, siis sul on mõju noore üle ja seal piir jooksebki," nentis Griffith. Griffith rõhutas, et Kaarli ja Marki juhtum viitab varjatud probleemile ühiskonnas. Sageli ei pruugi noored ise arugi saada, et õpetaja, juhendaja või treener on nendega ebasobivalt käitunud ja mitteformaalõppes, näiteks huvikoolis või laulustuudios, võib see piir olla veelgi hägusem. Ministeeriumis on väljatöötamisel uued kutse-eetika reeglid huvihariduse juhendajatele.

"Me tahame seada noortega töötavatele inimestele, olgu need siis huvihariduse õpetajad noorsootöötajad või laagrikasvatajad, kvalifikatsiooninõuded, millega siis tuleb kaasa kutse-eetika järgimine. Ei saa olla nii, et sa töötad noortega ja sa isegi ei tea, mis kutse-eetikas kirjas on, kuidas sa peaksid käituma. Täna noortega võivad töötada ükskõik, millised inimesed, ilma igasuguse kvalifikatsioonita," ütles Griffith.

Mida ütlevad selle kõige peale peategelased ise? Mark ja Kaarel möönavad intiimset laadi ettepanekuid, aga vanusevahe polnud nende sõnul suur ja nad polnud formaalselt õpilase-õpetaja suhtes, vaid pidasid neid oma sõpradeks. Tagatipuks peavad kogu teema püstitust enda tühistamiskampaaniaks, mille taga on vanad arusaamatused ja küüneviha Türi muusikaliteatri lagunemise ajast.

"Väga hea, et need küsimused praegu tekkisid ja inimesed ütlesid, et nad tundsid end ebamugavalt. Aga miskipärast käisid needsamad inimesed, needsamad näod ja nimed aastast aastasse seal edasi. Kas see siis ikkagi häiris neid? Kuidas on võimalik, et mind küll tohutult häirib see justkui pordumaja, mis seal toimub, onju, aga ma kandideerin ometigi igal aastal uuesti? Igal aastal tahan uuesti minna ja kirjutan: "Palun arvestage minuga, ma tahan olla trupis"," rääkis Mark.

"Muusikaliteatris ei olnud ma õpetaja, vaid lavastaja. See ei olnud õppeasutus, vaid harrastusteater, kuhu noored tulid vabatahtlikult. Inimene tuli ja lahkus, millal ta soovis, tegi täpselt seda, mida ta soovis, ning võis vabalt päeva pealt uksest välja astuda. Mitte keegi ei saanud talle öelda, et ta ei tohi ära minna – see ei ole õppeasutus," sõnas Kaarel.

"Kahju on pettuda inimestes, kellest sa oled kunagi arvanud, et neid ootab ees nii suur tulevik, kuid kes on oma elu lihtsalt ise ära rikkunud. Pedagoogina ütlen ma seda, et sellised inimesed tuleb lastest eemal hoida," sõnas Sillamaa.

Kirjeldused lavastajate ohvritelt:

Karl, muusikaliteatri osatäitja

Karl osales ühes muusikaliteatri lavastuses ja koges aja jooksul korduvalt ebameeldivaid kommentaare ja soovimatut flirti.

"Saatsin sõpradele Snapchatis pildi, kuidas ma klassiekskursioonil söön viineripirukat, mille peale Mark vastas, et sinu viiner võiks olla hoopis minu suus."

Keio, Marki kolleeg Lottemaalt

Keio väitel kasutas Mark oma rolli etendustes ära. Kui tegelaskujud olid abikaasad, siis pidid näitlejad olema lähedased, kallistama ja musitama.

"Ühel näitlejal oli lühike põlvini seelik seljas ja siis oligi - käsi läks seeliku alla. Ma küsisin otse tüdrukutelt, kas te ütlesite "ei"? Kas ta sai sellest aru, et teile ei sobi see? Nad vastasid, et nad on korduvalt Marki keelanud."

Aleks Mathias Viidik, muusikaliteatri osatäitja

Aleks sai kutse osaleda muusikaliteatri lavastuses tantsijana. Casting toimus tema üllatuseks õhtusel ajal Kaarli kodus.

"Helistasin alt kella, läksin üles. Korteri uks oli lahti. Kaarel istus aknalaual ja suitsetas. Tal oli mingi pikk pleed-materjalist pusa seljas ja kutsus mind tuppa. Ma ei näinud, et tal oleksid püksid jalas olnud. Tuba oli suhteliselt hämar, mis omakorda tekitas ebamugavust. Kaarel pakkus veini ja hakkasime stsenaariumiga tööle."

KOMMENTAAR
Kaarel, muusikaliteatri juht ja lavastaja

Kuna te pole soovinud minu avalikke kommentaare, pean vajalikuks anda selgitusi seoses "Pealtnägija" saates käsitlemisele tulevate väidetega. Alustuseks rõhutan, et ma ei sea kahtluse alla ühegi saates osaleja subjektiivseid tundeid ega isiklikke kogemusi. Samas on oluline eristada emotsioone ja tagantjärele antud hinnanguid kontrollitavatest faktidest ning sündmuste tegelikust kontekstist.

Minu hinnangul on "Pealtnägija" koondanud mitmed eri aegadel ja olukordades aset leidnud sündmused üheks üldistavaks narratiiviks, millest jääb mulje süstemaatilisest ahistamisest. Sündmuste ajajoon ega asjaolude kogum tervikuna sellist järeldust siiski ei toeta.

Oluline fakt on, et paljudel kirjeldatud juhtudel jätkus osapoolte vaheline suhtlus ka pärast väidetavalt ebameeldivaid olukordi – sageli pika aja vältel ning vastastikusel algatusel. Mitmel juhul oldi kontaktis ka hiljem, ilma et oleks väljendatud vastumeelsust või soovi suhet katkestada. See ei muuda kellegi tundeid ebaoluliseks, kuid seab kahtluse alla väite, nagu oleks tegemist olnud selgelt tajutud ühepoolse sunduse või väärkohtlemisega sündmuste toimumise hetkel.

Samuti pean vajalikuks märkida, et sündmuste toimumise ajal ei esitatud ühtegi ametlikku kaebust tööandjatele ega pädevatele asutustele. Vastupidi – koostöö jätkus mitmes keskkonnas aastaid ilma ühegi pretensiooni või hoiatava signaalita. Alles märkimisväärse ajavahe järel on samadele olukordadele hakatud andma teistsugust tõlgendust.

Politsei ei ole tuvastanud väärtegu ja seda ei saa ignoreerida. Samas tunnistan ausalt, et seaduslikkus ja eetilisus ei kattu alati täielikult. Tagantjärele vaadates möönan, et mõnes olukorras oleksid pidanud olema rangemad piirid ja selgem distants. See on kriitika, mida võtan tõsiselt.

Küll aga ei saa ma nõustuda väitega, et minu tegevus saanuks olla suunatud kellegi teadlikule ärakasutamisele, ahistamisele või kahjustamisele. Ma ei ole kasutanud oma positsiooni selleks, et sundida, manipuleerida või võtta kelleltki midagi vastu tema tahte vastaselt. Kõik kontaktid ja suhted põhinesid tol hetkel vastastikusel vabal tahtel, mida kinnitab ka osapoolte käitumine sündmuste järgselt.

Avalikus käsitluses jääb sageli mainimata, et minu pikaajalise töö jooksul on olnud sadu koostööpartnereid ja noori, kellelt ei ole laekunud ühtegi kaebust ning kellega süüdistajad või saate ajakirjanik ei ole ühendust võtnud. Samuti ei ole hilisemates töökohtades esinenud pretensioone ei laste, lapsevanemate ega kolleegide poolt. Kui tegemist oleks süstemaatilise probleemiga, oleks see paratamatult varem ja laiemalt esile kerkinud.

Kokkuvõttes leian, et "Pealtnägija" lugu räägib ebaselgetest piiridest, noorusest ja kehvadest otsustest ning sellest, kuidas samu olukordi tõlgendatakse aastate möödudes teisiti.

Vabandan siiralt kõigi ees, kes on ennast tundnud halvasti.