Elu Eestis on üldiselt aina turvalisem. Röövimiste arv on kümne aastaga vähenenud kolm korda. Möödunud aastal toimus viis mõrva ja 23 tapmist, mida on pea poole vähem kui kümme aastat tagasi. Samas kasvas aastaga kuritegude arv, mis põhjustasid raskeid tervisekahjustusi.

Suur osa kuritegevusest on kolinud internetti. Silma torkab ka poevarguste kiire kasv. Mullu registreeriti ligi 10 700 vargust, mis on kümnendi rekord. Kaupluste sõnul on see vaid jäämäe tipp.

"Varastatakse väga palju. Nii palju, et kaubandusketid ja kauplused on valmis investeerima summasid, et võimalikult palju seda takistada. Ma arvan, et kuskil 50 kuni 100 inimest Tallinna peal on need, keda meie turvamehed näo järgi ära tunnevad," lausus Selveri sisekontrolli juht Katrin Kuusk.

Kaupluste jaoks on kõige suurem probleem professionaalsed vargad, kes laovad ostukäru täis kõige kallimat kaupa ja pistavad siis jooksu.

Harvad pole ka juhused, kus üht varastatud kaubaga ostukäru lükatakse ees ja teist veetakse järel, et korraga võimalikult suur noos kätte saada. Kassadest põigatakse mööda ja silgatakse nurga taha, kus ootavad kamraadid, kes kraami kiiresti kottidesse laovad ja nelja tuule poole kaovad.

"Number üks on ikkagi alkohol, sest sellest saab kohe lahti. Alkohol on kallis ja seda ikkagi tarbitakse. Eriti kallis alkohol karbis, konjakid näiteks on karbist, vahuveinid, siis kalatooted, kalamarjad, igasugused angerjad, mis on purkides, plekkarpides, šokolaadikarbid, juustud, grillitud liha," loetles Kuusk.

"Täna on erinevad portaalid. Inimesed on altid ostma sellepärast, et hinnasurve on väga suur erinevatele toodetele ja kohvi osta poole hinnaga on ilmselt palju lõbusam," sõnas G4S-i juhtimiskeskuse direktor Reiko Tääker.

"Varastavad nii mehed kui naised, kuid viimasel ajal on olnud juhtumeid, kus jäävad vargustega vahele ka lapsed. Kui varas on poest suutnud väljuda, ei tähenda see seda, et politsei mõne hetke pärast selle kahtlustega ühendust ei võtaks ja paluks talle jaoskonda tulla ütlusi või selgitusi andma, et miks või mida ta tegi. On palju juhtumeid, kus politsei helistab mõne nädala või kuu pärast," ütles PPA Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse juht Anders Allandi.

Politsei püüab poevargaid ohjeldada kahel moel. Ühelt poolt suunatakse abivajajaid rohkem kohaliku omavalitsuse toe juurde, et vargusi ennetada. Teisalt on prokuratuuriga kokku lepitud kiirem ja jõulisem menetlus korduvate varaste tabamisel. Kui inimesel on tingimisi karistus, võib asi laheneda kiirmenetluses – turvaruumist otse kohtusse ja mõnel juhul ka vanglasse.