Keeleameti andmeil kaevatakse Narva haigla töötajate keeleoskuse peale keskmiselt kord kuus. Sel nädalal laekus aga juba kaks kaebust.

Viimane suurem keeleoskuse kontroll toimus Narva haiglas üle-eelmisel aastal ja toona selgus et keeleõppesse tuleb saata pooled haigla töötajatest. Puuduliku keeleoskusega arstide osakaal ulatus 75 protsendini.

Narva haigla korraldab oma töötajatele keelekursusi juba kolmandat aastat. Igal aastal käib töötukassa keeleõppes sadakond meditsiinitöötajat. Populaarseim keeletase on B1. Kõrgtasemel eesti keeleni jõudmiseks vajab Narva mitte niivõrd kursusi kui keelekeskkonda.

Narva haigla juhi Üllar Lanno sõnul on pigem küsimus see, kui kiiresti jõuab Narvasse eesti keelt oskavaid arste, kel lisaks veel vene keel suus.

"Mida ma olen märganud, on see, et kui inimene on töötanud Narva haiglas 50 aastat või 40 aastat ja eesti keelt ei ole õnnestunud väga pika aja jooksul omandada, siis arvata, et ta nüüd ühe-kahe aastaga selle selgeks saab, see on absurd. Minu lootus on pigem, et see protsendi osakaal, lisaks olemasolevatele, hakkab täituma ka nende arvelt, kes tulevad eestikeelsest õppeprotsessist Narva juurde," ütles Lanno.

Narva haigla arst Vladislav Babkov püüab eesti keelt B1-tasemel selgeks saada. Õpingud algasid oktoobris, tõde selgub 17. mail toimuval eksamil.

"Narvas ei ole eesti keele praktikat, sellepärast ma räägin natuke, aga saan aru halvasti, kahjuks. Eesti keele praktika on mul tööl ja ma suhtlen eestlastega ja venelastega, kes räägivad eesti keeles," sõnas Babkov.

Keeleamet teeb Narva haigla töötajate keeleoskuse järelkontrolli selle aasta teises kvartalis.