Möödunud nädalal ütles Raudsepp, et linnahall tuleks lammutada, sest selle renoveerimine ja ülalpidamine käib maksumaksjale üle jõu.

Samal ajal tutvustab linn aga ka linnahalli renoveerimise võimalust: märtsis valminud välisinvestoritele suunatud slaidiesitlus sedastab, et investeerimisprojekt koosneb multifunktsionaalsest konverentsikeskusest, ERSO kontserdisaalist ja mereäärsest avalikust vaba aja alast. Uue mereäärse kesklinna südameks on dokumendi kohaselt linnahall.

Potentsiaalselt lammutamisele minevat hoonet kirjeldatakse investoritele kui ikoonilist ehitist ja arhitektuuripärli, mille välisilme meenutab maiade püramiide ja vanalinna ümbritsevaid bastione, esindades samas ka 1970-ndate brutalismi.

Tallinna linn lubab esitluse kohaselt investorile kinnistut ja hoonestusõigust ning külgnevaid krunte koos hoonestusõigusega. Lisaks on võimalik saada ERSO kontserdisaali rajamiseks toetust kultuurikapitalilt, suurinvestori toetust ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuselt, tulu toovad kümmekond rahvusvahelist suurüritust aastas ning ühtlasi on ankurüürnik ERSO näol juba olemas.

Investeeringumahuks toob esitlus välja umbes 150 miljonit eurot, millest umbes 70 miljonit eurot on võimalik saada investeeringutoetustest ning kogu projekti tasuvusaeg on 20 aasta ringis.

Peeter Raudsepp ütles esmaspäeval ERR-ile, et Tallinna linnavalitsus ei ole teinud lõplikku otsust linnahalli säilitamise ega võimaliku lammutamise osas.

"Seniste projektide ja lahenduste peamine küsimus ei ole olnud ideedes või nende puudumises, vaid äriplaani ning investorite olemasolus," lausus ta.

Raudsepa sõnul ei tähenda üheaegselt nii renoveerimise kui ka lammutamise kavandamine, et mõlema plaaniga paralleelselt töötataks, vaid lähtutakse ühest terviklikust analüüsist.

"Selle käigus hinnatakse erinevaid lahendusvariante, sealhulgas renoveerimise võimalust, nende teostatavust, mõju ning äririske, eesmärgiga jõuda põhjendatud ja tasakaalustatud otsuseni," lausus Raudsepp. "Selle analüüsi, äriplaani, rahastusmudeli ja võimalike investorite leidmisega tegeleb üks ja sama meeskond ning lisakulusid sellel tegevusel ei ole."

Üheks analüüsi osaks on ka rahastusmudelid. Raudsepa sõnul näitab senine kogemus, et olemasoleval kujul ei ole projekt erasektorile piisavalt atraktiivne olnud ja seetõttu tuleks suuremahulise investeeringu korral arvestada märkimisväärse koormusega maksumaksjale.

"Võttes seda arvesse, ei ole välistatud ka linnahalli lammutamine ja selle asemele uue funktsionaalse hoone ehitamine, kui investori leidmine osutub renoveerimisel võimatuks. Oluline on leida toimiv lahendus ja just sellega me tegelemegi, välistamata ühtki võimalust, mis tooks lahenduse," lisas linnapea.

Analüüs peaks valmis saama juuniks.

Kuni selle ajani on Raudsepa sõnul enneaegne üksikute lahendusvariantide kohta järeldusi teha. 

Muinsuskaitseamet teatas eelmisel nädalal, et ei pea linnahalli lammutamist võimalikuks, sest see on Eestis üks modernistliku arhitektuuri olulisemaid tähtteoseid ning ehitusmälestisena kaitse all.