14-aastane Tallinna Avatud koolis 8. klassis õppiv Johannes on kogu elu olnud sportlik poiss. Ta on sõitnud nii rula, triki- kui ka krossirattaga. Ema Mari-Liis kasutab poje iseloomustamiseks sõna adrenaliinisõltlane.

"Kui ta midagi ette võtab, siis ta on hästi põhjalik selles. Ta hakkas poksitrennis käima kaks aastat tagasi ja me käime ka tervisekontrollis kogu aeg, jälgime seda, kuidas kaal on ja et kõik muud näitajad oleksid ka korras," rääkis ema.

Oma keha jälgivale ekstreemspordisõbrale tuli kaks aastat tagasi ühel koolipäeval juurde kooliõde. Toona 12-aastane Johannes kutsuti vaksineerima, ent poissi valdas segadus ja teadmatus, sest tema polnud sellest ei koolis ega kodus midagi kuulnud.

"See tuli nagu täiesti šokina. Mõtlesin, mis vaktsiin, mis asja, kust see tuli nii ootamatult. Ma ei tea, kas see oli mingi haiguse vastu. Ma ei olnud mitte mingisugusest haigusest kuulnud, et mingi probleem on. Tullakse tunnist välja võtma, et davai, lähme teeme vaktsiini. Miks ma peaks sinna keha sisse toppima midagi, mida pole vaja otseselt," rääkis Johannes.

HPV on sugulisel teel leviv viirus, mis võib põhjustada vähi teket genitaalide piirkonnas ja suuõõnes. Kui varem vaktsineeriti selle vastu 12-18-aastaseid tüdrukuid, siis 2024. aastal liitusid immuniseerimiskavaga ka poisid.

Kuna Johannes vaidles vaktsineerimisele vastu, helistati koos kooliõega tema emale. Viimane oli vaktsineerimisplaaniga kursis ja andnud ka nõusoleku, ent lubas poisil siiski vaktsineerimisest loobuda.

"Ma proovisin Johannest veenda selle kõne jooksul ka, aga tundus, et me lõpuks jõudsime konsensuslikult selleni, et jah, tal on see õigus tol hetkel keelduda sellest vaktsiinist," nentis Mari-Liis.

"Ta ütles, et see on tema keha, see on tema otsus, tema ei taha, tema on otsuse teinud. Ma mõtlesin ka, et tegelikult mõnes mõttes tal on õigus otsustada seda," lisas ema.

Tallinna Koolitervishoiu SA juhtivõde Külli Reinsalu kinnitas, et kui lapsevanem on olnud vaktsineerimise poolt ja laps keeldub, siis ei hakka keegi talle vägisi vaktsiini tegema.

Johannesele oli seni tehtud kõik muud riiklikult ettenähtud vaktsineerimised ja kaitse oli olemas ka gripi vastu. Küll aga, nii nagu leidis Johannes, ei muretsenud tegemata jäänud HPV süsti pärast eriti ka tema ema.

"See konkreetne vaktsiin on seotud ju suguhaigustega. Mina ei tea, mis valikuid tema tulevikus teeb seoses oma sugueluga. Võib-olla ta otsustab, et ta üldse ei ela seda suguelu. Selles mõttes ma arvan, et see ei ole tema tervisele nagu suur probleem praegu. Võib-olla, kui oleks mingi muu vaktsiin tegemata jäänud, siis me oleks rohkem mures olnud," arutles Mari-Liis.

Noormehe koolis medõena töötava Külli Reinsalu kogemuse järgi on ligi kümnendik õpilasi, kelle vanematelt ei õnnestu saada vaksineerimiseks vajalikku luba. Samas teab ta rääkida, et aastate möödudes on tulnud noored ise kooliõdede juurde ja palunud ära teha saamata jäänud vaktsiinid.

"Sellised juhtumid on tavaliselt seotud sellega, kui näiteks laps läheb vahetusõpilaseks välismaale või ta on lõpetamas kooli ja tahab minna välismaale ülikooli, siis üldjuhul kõigepealt on vaja koolidele saata vaktsineerimistunnistus. Ja kui nüüd see laps on olnud just nimelt see laps, kelle vanemad mingil põhjusel ei ole neid vaktsiine teostanud, siis tulebki teha selle lapsele eraldi immuniseerimiskava," rääkis Reinsalu.

Tihti hakkab aga siis noorel võidujooks ajaga, sest vaktsiinide kasutamiseks on kindlad ajavahemikud. Reinsalu tõi näiteks sama HPV vaktsiini, mille puhul teadusuuringud on näidanud, et mida nooremalt seda teha, seda kindlam on kaitse. "Aga kui nüüd noormees teeb seda 18. eluaastal, siis loomulikult ta saab selle kaitse, aga me ju ei tea, mis on vahepeal juhtunud," märkis Reinsalu.

Praegu saab immuniseerimiskava raames vaktsineerida 14 nakkushaiguse vastu. Reinsalu hinnangul on mure väheneva kaitsepookimise tõttu suur. Möödunud aastal tuvastati Eestis 11 leetrite juhtumit – üheksa Tallinnas ja kaks Hiiumaal. Ülemaailmselt on leetrite vastu vaktsineerituse määr langenud haiguse leviku pidurdamise kriitilise taseme ehk 95 protsendini. Seetõttu püsib kogu aeg oht suuremaks haiguspuhanguks.

Sotsiaalministeeriumi andmetel oli Eestis leetrite vastu 2024. aastal kaitstud 83 protsenti kaheaastastest lastest ja lisadoosi oli saanud 74 protsenti 14-aastastest.   On erinevaid põhjuseid, miks inimesed jätavad vaktsiini tegemata. Kuna leetrite teine süst tuleb teha 13-aastaselt, siis sageli jääb süsti saamine vanemate nõusoleku taha.

"Kuna oleme eelnevatel aastatel võtnud ikkagi suisa kümme korda ühendust, siis me oleme aru saanud, et kui lapsevanem peale kolmandat ja neljandat korda mitte mingisugust vastust ei anna, siis seda ka ei tule," nentis Reinsalu.

"Ja kui me ei saa sellele mitte mingisugust vastust, ei eitavat ega jaatavat, siis see tähendab meile sellist olukorda, kus me panemegi keeldumise sellele lapsele ja tema jääb meie poolt vaktsineerimata," lisas kooliõde.

Kuna praegu peavad kooliõed enne tervisekontrolli või vaktsineerimist vanematelt nõusolekut küsima, pakkus sotsiaalministeerium välja uue idee. Edaspidi oleks vanemate poolt vaikimisi nõusolek lapse vaktsineerimiseks õppeasutuses ja vaid keeldumise korral tuleks vanemal sellest kirjalikult teavitada kooli.

Reinsalu kinnitas, et ka edaspidi räägitaks kõik vaktsineerimise asjaolud läbi. "See ei ole nii, et sa tuled minu juurde siia, ma tõstan sul varruka üles ja löön nõela sisse. Need ju nii ei toimu. Tegelikult eelneb ilusti suhtlus ja ja selgitus ja lapsevanem võib alati tulla kaasa, kui laps kardab," rääkis Reinsalu.

Tulles tagasi loo peategelase Johannese juurde, siis HPV süst on tal siiani tegemata. Enda toonast otsust ta ei kahtse.

"Klassivend ütles ka, et ta üldse ei tahtnud teha ja siis talle nagu täiega pressiti seda peale, tegi selle ära. Aga ta ka ei tahtnud teha," jutustas poiss.

Reinsalu pakkus, et segadust võib tekitada ka kodu ja õpilase vaheline puudulik kommunikatsioon. "Kuna me saadame alati teabe selle vaktsiini kohta, mida me teostame, mille jaoks see on, ja kui õpilane tuleb näiteks minu kabinetti, siis eelnevalt ma räägin ära, mille jaoks me selle vaktsiini teeme, millised on tema kõrvalmõjud, millised võivad olla kõrvaltoimed, et ta teaks arvestada sellega," kinnitas medõde.

Nii praegu kui ka tulevase plaani järgi tuleb kooliõel hinnata õpilase kaalutlusvõimet. Siinjuures ei mängi noore vanus rolli.

"Ma ütleks, et äkki 12, 11, 10 aastat, kuskil seal, ma arvan, et olen nagu piisavalt võimeline, et sellist otsust teha," pakkus Johannes.