Politsei kinnitusel on harvad need juhuseid, kus tuleb kasutada teenistusrelva. Viimase kuue aasta jooksul on olnud alla kümne selliseid juhtumeid, milles inimene on viga või surma saanud.

Üks traagiline juhus oli pühapäeva õhtul, kui Harjumaal Kose valla ühes külas sai surma agressiivselt käitunud ning jahirelvaga liikunud 65-aastane mees.

"Nii palju võime küll öelda, et esialgne info, et tegemist võis olla tulirelvaga, tundub paika pidavat. Meil kolleegidel seal sündmuskohal on võimatu väliselt hinnata, kas relv on laetud või mitte, aga kuna olukord kujunes selliseks, et politseiametnike poole relv suunati, siis seal tuli kiiresti otsustada ja säärastel juhtudel me peame kohtlema olukorda selliselt, et need on tulirelvad ja nad on laetud," lausus Põhja prefektuuri operatiivjuht Rait Pikaro.

Politsei poole pöördus kella 19 paiku mehe abikaasa. Esialgu püüdis politsei ise olukorda lahendada, aga kui see ei õnnestunud, siis kutsuti appi läbirääkijad ning kiirreageerijad. Kohapeal oli paarkümmend inimest ning traagilise pöörde võttis olukord paar tundi pärast väljakutse tegemist.

Miks ei kasutanud politsei taserit?

"Meie esimene vahend on sõna ja suhtlemine ning samm-sammult läheme ülespoole, kui olukord seda tingib ja siis kasutame vastavaid lahendeid ja võtteid. Praegu kahjuks olukord kujunes selline, et meil ei olnud mitte mingit muud valikut, kui kasutada surmavat jõudu," ütles Pikaro.

Politseinike relva kasutamise õigus on paika pandud seadusega ning selle kohaselt on tulirelva kasutamine lubatud viimase vahendina, kui pole võimalik tõrjuda ohtu elule või raske tervisekahju tekitamisele. Ka nõuab seadus, et enne lasku tuleb inimest hoiatada.

"Hoiatada saab nii suuliselt kui ka hoiatuslasuga, aga ootamatu kiire ohu puhul, kus oht on vahetu, siis ei pea seda hoiatuslasku ega hoiatust tegema. Tuleb kohe asuda elu ja tervise kaitsele," sõnas PPA valmisoleku ja reageerimise büroo grupijuht Jaan Kiviste.

Politsei varustusse kuuluvad nii revolvrid kui ka automaadid. Kose valla juhtumi puhul kasutati viimast. Kiviste sõnul kasutatakse relva nii, et rünne koheselt lõppeks.

"Tulistatakse sinna, kuhu kindalt tabatakse ehk see on üldjuhul rindkere ja nii kaua kuni see rünne on peatunud," ütles Kiviste.

Põhja prefektuuris oli viimane traagiline juhus 2017. aastal, kui politsei lasi maha Vabaduse väljakul noaga vehkinud mehe. 2021. aastal sai surma Läänemaal politseinikku kaikaga rünnanud mees.