Märtsi keskel teatas Põhja-Euroopa suurim elektrieksportija Rootsi, et võib piirata elektrieksporti naaberriikidesse, kui Euroopa Komisjon ei loobu ettepanekust, mis kohustab võrguettevõtjaid eraldama osa oma ülekoormustasudest Euroopa Liidu toetatavate piiriüleste taristuprojektide jaoks.

Kui vaadata viimaste päevade elektrihinda Nordpooli börsil, ilmneb, et õhtused ja hommikused hinnatipud olnud väga kõrged, näiteks esmaspäeva hommikul kella 7.30 ja 7.45 vahel maksis megavatt-tund üle 800 euro ning õhtul kella 21 ajal lähenes hind 400 eurole.

Poola ja Rootsi vaheline kaabel on ametlikult hoolduses, kuid lisaks on näha, et kui päevasel ajal liigub siinne odav tuule- ja päikeseenergia Leedu-Rootsi kaablit pidi Rootsi suunas, siis õhtust kuni hommikuni on Rootsi võrguhaldur kaabli sulgenud ja sealt Balti piirkonda elektrit ei tule.

ERR uuris Eleringilt, kas sellest võib järeldada, et Rootsi ongi oma ähvarduse ellu viinud ja hakanud elektrieksporti piirama.

Eleringi kommunikatsioonispetsialist Kätlin Klemmer ütles, et turuteate kohaselt kehtib 28. märtsist Leedu–Rootsi ühendusel ajutine ühesuunaline piirang.

"See tähendab, et päevasel ajal, kui Balti riikides on palju päikeseenergiat, saab Leedu elektrit Rootsi suunas eksportida. Hommiku- ja õhtutundidel, mil turuolukord eeldaks energia liikumist vastassuunas, ei ole see aga tehnilistel põhjustel võimalik," lausus Klemmer.

Piirangu põhjuseks on turuteates märgitud hooldustöö Rootsi sisemaal asuvas elektrivõrgu elemendis, mis mõjutab ka piiriülese ühenduse läbilaskevõimet.

Enefiti kommunikatsiooninõunik Mattias Kaiv tõi välja, et õhtused ja hommikused kõrged hinnatipud on seotud elektrituru nõudluse ja pakkumise dünaamikaga ning tema sõnul on Eesti tootmise ja tarbimise graafikust näha, et tarbimine tõuseb hommikustel ja õhtustel tiputundidel oluliselt kõrgemale ja päevasel ajal püsib madalamal.

Nii püsis näiteks esmaspäeval tarbimine päeva jooksul umbes 800–900 megavati juures, kuid hommikutundidel hüppas 1200 megavati juurde.

"Tootmise kõver käitub aga kasvava päikeseenergia tõttu vastupidiselt – keset päeva, kui päike on kõige kõrgemal, on tarbimine suurem. Hommikul ja õhtul on tootmine väiksem. Kuna elektrihind tekib turul nõudluse ja pakkumise koosmõjus, siis tekibki olukord, kus näeme hommikustel ja õhtustel tundidel kõrgemaid hindu ning päeva keskel madalaid hindu," selgitas Kaiv. Ta lisas, et tuuleenergiatoodang on olnud sel nädalal väiksem kui eelmisel nädalal, mil hinnad püsisid seetõttu väga madalal, sest taastuvenergia moodustas 88 protsenti Baltikumi toodangust.

"Praegu tuleb puudujäägi katmiseks käivitada turul kallimad elektrijaamad ja seetõttu tõuseb ka elektri hind," lisas Enefiti kommunikatsiooninõunik.

Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks märkis, et tänu lisandunud taastuvenergiale ja salvestusvõimekusele ning välisühendustele jääb elektri lõpphind Eestis juba praegu kodutarbijate ja väikesete tööstuste vaates regioonis alla keskmise hinna.

"Veel vaid kolm aastat tagasi tuli elektri eest maksta Eestis keskmiselt ligi 91 eurot/megavatt-tunni eest, kuid täna juba 80,4 eurot. Võrdluseks ka, et mullu märtsis oli elektri megavatt-tunni hind umbes 90,2 eurot ning tänavu märtsis ligikaudu 65 eurot," sõnas Vaks. Ta lisas, et elektribörsil kujunevad hinnad komplekssete algoritmide abil, et tagada elektri olemasolu igal ajahetkel, samas kui fikseeritud paketiga tarbijatele börsihinna päevasisesed muutused mõju ei avalda.

"Eestis vajame lisaks uusi tootmisvõimsusi, nii juhitavaid, kui taastuvaid ja salvestust. Peame liikuma süsteemi poole, kus põhja pakub odav taastuvenergia ja vajadusel import ning tippe lõikavad maha paindlikud gaasijaamad, salvestusvõimekus," ütles Vaks.