Esimesi kahepaikseid võis liikumas näha juba märtsis. Mida kraad soojemaks, aga ka vihmasemaks ilm kisub, seda enam tasub konnade suhtes silmad lahti hoida.

"Peamiselt on nüüd viimastel päevadel läinud ränne rohkem lahti Põhja-Eestis. Ka Saaremaalt on tulnud juba teateid, et isegi kudupalle on nähtud. Samal ajal aga näiteks Ida-Eestis on ilmad niivõrd külmad, et konnad veel ei liigu," lausus Eestimaa looduse fondi vabatahtlik Lenne Rähn-Kuusik.

"Tihti peavad konnad oma rändel ületama ka autoteid, aga seda, et ükski sõiduk nüüd kiirust maha tõmbaks, eriti ei näe," ütles Rähn-Kuusik.

Juba on piirkondi, kus konni on hulgaliselt hukkunud. Harjumaal Pikaveres sõidetakse neist üle nii, et silm ka ei pilgu.

"Meie külas on see aasta päris palju konni olnud ja seetõttu on ka laipade hulk päris korralik. Valus on. Kuna ma saan teist kaudu ka koju minna, siis ma tihtipeale eelistan seda kruusateed, mis läheb sealtpoolt, sest ma lihtsalt ei suuda siit läbi sõita, sest väga kurb vaatepilt on," sõnas Pikavere elanik Marju Kees.

Igal kevadel korraldab Eestimaa Looduse Fond konnapääste talguid. Ka tänavu oodatakse inimesi neis kaasa lööma ja loomi üle tee aitama.

"Kui ilmad on jahedamad, siis ega nad ei jõua väga palju liikuda ja sellepärast me peame neid ka aitama, sest nad on aeglasemad ja kohmakamad. Samas mõni rohukonn võib olla väga vilgas ja lipsab pihust kohe ära," lausus Rähn-Kuusik.

Konnasid üle tee aidates tuleb silmas pidada, et paljakäsi ei tohiks seda teha. Inimese kehatemperatuur võib konna lausa põletada. Kuigi põhiline aeg liikumiseks on neil ööpimeduses, tuleb siiski ka päeval tähelepanelik olla.

Konnad rändavad kaks korda aastas: kevadel veekogudesse pulmi pidama ja sügisel tagasi talvituma.