Valitsus kiitis neljapäeval heaks eelnõu kaitseväe korralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise osas. 

Hübriidrünnakud Valgevene-Poola piiril on ajendanud seadustama liitlaste kaasamise, kui puudub otsene sõjaline rünne. Liitlasi saab kaasata juhul, kui oht tuleb väljastpoolt. Otsuse teeb valitsus, kui siseministeerium abi vajab. 

Liitlasjõud tegutsevad kaitseväe koosseisus – Eestis asuv NATO lahingugrupp on Eesti diviisi alluvuses. Liitlased on Eestis sõjalise abi osutamiseks, kuid korrakaitses nad sekkuda ei 

"Kui me räägime korrakaitse ülesannetest, siis ühessegi sellesse ülesandesse nad täna tegelikult kaasuda ei saa, sest selleks puuduvad õiguslikud alused. Väljaarvatud juhul, kui on tegemist sõjalise kaitse ülesannete täitmisega," rääkis kaitseministeeriumi õiguse ja halduse asekantsler Margit Gross.

Kui seadus  on riigikogus vastu võetud, tuleb liitlastega kokku leppida, millist abi nad annavad. Üks valdkond on Läänemeri.

"Sellised läbirääkimised tuleb meil veel iga liitlasega pidada. Eks see sõltub väga palju ka sellest, milline konkreetne vajadus tekib näit kaitseväel – kas siis merereostuse tõrjeülesande täitmisel või siis muu merepiiri valvamise ülesande raames," sõnas Gross.

Abi võib olla ka tehnilist laadi, näiteks seire ja mereolukorrateadlikkuse tagamisel. 

Kaitseministeerium tahab seadusemuudatused ellu viia kiiresti.

"Kui valitsus on selle täna vastu võtnud, siis me jõuame loodetavasti äkki enne jaanipäeva selle riigikogus ka heaks kiita," lisas Gross.

Riigikaitsekomisjon pole eelnõu teksti veel lugenud. Ka siseministeerium ei kommenteerinud oma rolli liitlaste kaasamisel korrakaitses ja piirivalves. Liitlaste kaasamise on aga seadusega sätestanud Leedu.