Üheksa allika sõnul teatas Pentagon Euroopa riikidele, et mitme raketisüsteemi tarned viibivad märkimisväärselt. Kaks allikat märkisid, et arutatud on ka Aasia tarnete edasilükkamist.

Tarnehäired tulenevad osaliselt murest USA laoseisude pärast, arvestades suurt relvahulka, mida on viimase kahe kuu jooksul Iraanis kasutatud. Puudujäägi korvamiseks on USA sõjavägi juba pidanud relvi teistest piirkondadest ümber paigutama, sealhulgas India ja Vaikse ookeani piirkonnast. 

Sõda Iraanis on süvendanud ka muret, kas USA-l jätkub relvavarusid, et heidutada Pekingit või alistada Hiina võimalikus konfliktis Taiwani pärast.

Lisaks Euroopas tekkinud ärevusele mõjub tarnete viibimine ebasoodsalt ka Ukrainale, arvestades Kiievi muret USA toetuse pärast neljandal sõja-aastal.

Viivitused puudutavad HIMARS-i, NASAMS-i ja teiste raketisüsteemide laskemoona. 

Pentagoni teatel hinnatakse hoolikalt "partnerite uusi varustusnõudeid ja olemasolevaid relvatarneid, et tagada nende vastavus operatiivvajadustele". Pentagon keeldus üksikasjade avaldamisest, viidates "nende küsimuste operatiivsele tundlikkusele".

Financial Times märgib, et tarnehäired tekivad Atlandi-üleste suhete pingelisel perioodil. USA president Donald Trump kritiseeris teravalt liitlasi, kuna need ei tee piisavalt, et aidata USA-d sõjategevuses Iraani vastu.

Mitme allika sõnul ei ole viivituste eesmärk Euroopat karistada, vaid need peegeldavad USA muret oma relvavarude pärast.

"Pentagon peab võib-olla pidama pikka sõda Lähis-Idas ning püüab meeleheitlikult tugevdada heidutust India ja Vaikse ookeani piirkonnas," ütles president Joe Bideni administratsiooni endine ametnik Tom Wright, kes töötab praegu Brookingsi instituudis. "Selle saavutamiseks ollakse valmis Euroopa tahaplaanile jätma. Euroopa peab ülikiirelt taastama omaenda kaitsetööstusbaasi."

Trump lükkas reedel varudega seotud mured tagasi. "Meil on varusid üle kogu maailma ja vajaduse korral saame neid kasutada," lausus ta.

Julgeolekuekspertide hinnangul peaksid ka USA Aasia liitlased viivitusteks valmistuma. Näiteks Jaapani ja Lõuna-Korea kaitse sõltub mitmetest USA relvadest, sealhulgas Patrioti rakettidest.

NASAMS-i süsteeme ei ole Iraani konfliktis laialdaselt kasutatud, kuid Financial Timesi andmetel paneb USA Taiwani jaoks kokku rekordilise suurusega relvamüügipaketti, mis sisaldab nii NASAMS-i kui ka Patriotide süsteeme. NASAMS-i osa väärtus paketis on hinnanguliselt kuus miljardit dollarit.

USA kaitseettevõtted püüavad kiirkorras suurendada kriitiliste relvade, sealhulgas Patrioti rakettide tootmist. Trump teatas eelmisel kuul, et ettevõtted on nõustunud kõrgtehnoloogiliste süsteemide tootmist "neljakordistama". Varude seis jääb aga pingeliseks, kuna tarneajad ulatuvad mitme aastani. 

USA India ja Vaikse ookeani piirkonna väejuhatuse ülem admiral Samuel Paparo ütles eelmisel kuul, et suurtel kaitsetööstusettevõtetel kulub tootmise vajaliku mahuni suurendamiseks ja laopuudujääkidega toimetulekuks kuni kaks aastat.

Washington on liitlastele relvade tarnimist edasi lükanud ka varem. 2024. aastal peatas Biden Patrioti ja NASAMS-i süsteemide rakettide tarned teistesse riikidesse, et kiirendada nende jõudmist Ukrainasse. Kuid viimane hoiatus Euroopa liitlastele on probleemi laiema ulatuse tõttu tõsisem, rõhutas väljaanne.

NASAMS-i süsteeme kasutavate USA liitlaste ja partnerite hulka kuuluvad Taiwan, Norra, Soome, Hispaania, Holland, Leedu, Indoneesia, Austraalia, Ungari, Ukraina, Taani, Katar ja Omaan. Lockheed Martini andmetel kasutab HIMARS-i süsteemi 14 USA partnerit. Nende seas on Taiwan, Ukraina, Poola, Eesti, Austraalia ja Araabia Ühendemiraadid.

Varude kahanemine kahjustab Ukraina olukorda juba praegu. Ukraina kõrge ametniku sõnul on USA relvade tarned Kiievisse viibinud alates Iraani sõja algusest. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul on hilinenud tarnete tõttu saanud Patrioti laskeseadmed Venemaa raketirünnakute ajal mõnikord tühjaks.