NATO vägede mudelina (NATO Force Model) tuntud raamistiku kohaselt määravad alliansi liikmesriigid kindlaks saadaolevate vägede reservi, mida saaks aktiveerida konflikti või mis tahes muu suure kriisi ajal, näiteks sõjalise rünnaku korral mõne alliansi liikme vastu.

Kuigi selliste sõjaaegsete vägede täpne koosseis on rangelt hoitud saladus, on Pentagon otsustanud oma panust oluliselt vähendada, ütlesid anonüümsust palunud infoallikad Reutersile.

President Trump on selgelt avaldanud soovi, et Euroopa riigid võtaksid Ameerika Ühendriikidelt üle peamise vastutuse oma maailmajao julgeoleku tagamisel. Selle nädala sõnum liitlastele on konkreetne märk selle poliitika rakendamisest, kommenteeris Reuters.

Plaani mitmed detailid on siiski ebaselged – näiteks kui kiiresti Pentagon kavatseb kriisirežiimi kohustused Euroopa liitlastele üle anda. Allikad ütlesid aga, et Pentagon plaanib kavatsusest oma kohustusi vähendada teatada reedel Brüsselis toimuval liitlasriikide kaitsepoliitika juhtide kohtumisel.

USA kaitseministri asetäitja kaitsepoliitika küsimustes Elbridge Colby on siiski avalikult öelnud, et Ameerika Ühendriigid jätavad NATO liikmete kaitsmisel alles USA tuumaheidutuse, isegi kui Euroopa liitlastele antakse tavavägede osas juhtroll.

Allikate sõnul esindab USA-d reedel tõenäoliselt Alex Velez-Green, Colby peamine abiline. NATO vägede mudeli kohandamine on Colby meeskonna peamiseks prioriteediks kujunenud järgmise NATO tippkohtumise eel, mis toimub juulis Türgis, lisas üks allikatest.

Rutte: seda võib eeldada

Brüsselis kolmapäeval ajakirjanikega rääkides ütles NATO peasekretär Mark Rutte, et tal ei ole lubatud eelseisvat USA teadaannet avaldada, kuid see samm oleks oodatav, kuna allianss püüab oma kaitses lõpetada liigse sõltuvuse ühest liitlasest.

"Seda võib eeldada, ma arvan, et on ainuõige, et see juhtub," ütles Rutte.

Pentagon ei vastanud kohe Reutersi kommentaaritaotlusele.

Liitlased pinges

NATO on enneolematu surve all, kusjuures mõned Euroopa riigid on mures, et Washington võib täielikult Euroopast lahkuda. USA sõja ajal kättesaadavaks tehtavate vägede koosseisu oluline vähendamine ainult süvendab neid muresid.

Viimastel nädalatel on Trumpi administratsioon teatanud plaanidest vähendada Euroopas asuvaid USA üksusi umbes 5000 sõduri võrra, sealhulgas otsusest tühistada maavägede brigaadi paigutamine Poolasse – üllatusotsus, mille USA seadusandjad hukka mõistsid.

Üks allikatest ja teine ​​asjaga kursis olev allikas ütlesid, et Kapitooliumil (USA parlamendis – toim.) oldi teadlikud Pentagoni plaanidest kitsendada oma kohustusi NATO vägede mudeli alusel ja ollakse selle pärast mures.

NATO kõrge diplomaat ütles aga, et nad usuvad endiselt, et valitseb arusaam, et Ameerika Ühendriigid tulevad Euroopale appi, kui see peaks hätta sattuma.

Trump ja paljud tema abilised on kritiseerinud Euroopa liitlasi selle eest, et nad ei kuluta piisavalt oma sõjaväele ja loodavad USA-le tavakaitses, ning nad juhivad tähelepanu sellele, et USA-l on Euroopas endiselt kümneid tuhandeid sõdureid.

Presidendi ambitsioon võtta enda kontrolli alla Taanile kuuluv Gröönimaa on Atlandi-üleseid pingeid veelgi süvendanud, nagu ka jätkuv tüli Trumpi ja Saksamaa kantsleri Friedrich Merzi vahel, kes on teravalt kritiseerinud Trumpi sõda Iraaniga.

Euroopa liitlased väidavad üldiselt vastu, et nad tugevdavad kiiresti oma sõjalist võimekust, kuid seda ei saa teha üleöö.