28. veebruaril sulges Iraan vastusena USA ja Iisraeli rünnakutele Hormuzi väina. Väina sulgemise tõttu on globaalsest energiapakkumisest kadunud umbes 13 miljonit barrelit naftat päevas ning ülemaailmse naftastandardi Brenti toornafta hind on väina sulgemisest saadik tõusnud üle 50 protsendi.

Energiakriisi tõttu on Pakistanis toimunud elektrikatkestused, Filipiinidel kehtestati neljapäevane töönädal ning mitmes riigis, sealhulgas Sloveenias ja Bangladeshis, normeeritakse kütust. 

Samas märgib Journal, et paljud maailma suurmajandused on viimase kahe kuu jooksul majanduse kokkukukkumist vältinud – see on tugevas kontrastis 1970. ja 1990. aastate sarnaste energiakriisidega kaasnenud kiirete majanduslangustega. Väljaanne rõhutab, et vaatamata kriisile küündivad aktsiaturud rekordilistele tasemetele.

Majanduskriisi on aidanud vältida piisavad energiareservid, tarbijaid toetav poliitika ja tehisintellekti buum, mis elavdab kaubandust ja äriinvesteeringuid nii USA-s kui ka mujal. Oma rolli mängib ka energiatõhususe kasv – riigid ammutavad iga põletatud naftakoguse või maagaasi kuupmeetri kohta rohkem majanduslikku aktiivsust. 

Maailmapanga andmetel on inflatsiooniga korrigeeritud sisemajanduse koguprodukti (SKP) ühe dollari teenimiseks vajaminev energiahulk langenud alates 2000. aastast USA-s ja Euroopas umbes kolmandiku ning Hiinas ligikaudu 40 protsenti.

Parem energiatõhusus pehmendab tarnehäiretest tulenevat šokki, ütles Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) tegevdirektor Kristalina Georgieva aprillis.

IMF märkis, et eeldusel, et energiavood läbi väina taastuvad aasta keskpaigaks, oodatakse sel aastal vaid veidi aeglasemat majanduskasvu kui 2025. aastal – umbes 3,1 protsenti võrreldes eelmise aasta 3,4 protsendiga.

Konflikti vinduma jäämine paneks aga sellegipoolest maailmamajanduse tõsiselt proovile. USA ja Iraani vaheline relvarahu püsib, kuid seni puudub kokkulepe veetee taasavamiseks. Lisaks kehtib piirkonnas USA blokaad, mille eesmärk on jätta Iraan ilma impordist ja sissetulekutest.

IMF hoiatas, et kui väin jääb suletuks ka järgmisel aastal, võib globaalne majanduskasv langeda 2026. aastal umbes kahe protsendini, viies maailmamajanduse majanduslanguse äärele.

Kui Venemaa sissetung Ukrainasse 2022. aastal sarnase energiakriisi vallandas, hakkasid tarbijahinnad suurtes majandustes järsult tõusma. Pärast pandeemiat majanduste taasavamisel ületas nõudlus oluliselt pakkumist. Keskpankadel ei jäänud toona muud üle, kui intressimäärasid tõsta. 

Seekord ei seisa aga keskpangad silmitsi samasuguse siseriikliku inflatsioonisurvega. USA, Euroopa ja Jaapani keskpangad jätsid möödunud nädalal oma baasintressimäärad muutmata, et hinnata sõja mõju oma majandustele.

Alates väina sulgemisest on valitsused tegutsenud energiavarustuse stabiliseerimise ja tarbijahindade tõusu ohjeldamise nimel – nende pingutuste võtmeks on suured reservid.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel oli Jaapanil ja Lõuna-Koreal jaanuaris energiavarusid umbes 200 päevaks. Euroopal jagus varusid 130 päevaks. Hiina tohutust varust, mida USA hindab ligikaudu 1,4 miljardile barrelile, piisab riigi majanduse käigushoidmiseks umbes 100 päevaks.

Tehisintellekti buum on tekitanud USA-s ja mujal tohutu nõudluse Aasias toodetud kiipide, elektroonika ja andmekeskuste seadmete järele. Jaapani eksport oli märtsis 12 protsenti suurem kui aasta varem. Lõuna-Koreas kasvas see pea 50 protsenti ja Taiwanis lausa 68 protsenti.

Võrreldes varasemate energiakriisidega on maailmamajanduse vastupanuvõime üheks peamiseks põhjuseks suurem energiatõhusus. Arenenud riigid on energiamahukalt tootmiselt üle läinud vähem energiat nõudvatele teenustele, näiteks rahandusele ja tervishoiule.

Vaesemad riigid, kellel puuduvad varud ja kes on tehisintellekti buumist kõrvale jäänud, on aga juba raskustes. Kütusenappuse tõttu suletakse tehaseid ja energia kõrged impordihinnad kurnavad niigi pingelisi riigieelarveid.