USA president Donald Trumpi ja liidukantsler Friedrich Merzi vaheline vaidlus Iraani sõja üle viis selleni, et Washington tühistas pikamaarelvastusega USA väekontingendi paigutamise Saksamaale.

Väed oleksid pidanud sel aastal Saksamaale jõudma.

Plaanist loobumine, millest teatati samal ajal USA otsusega tuua Saksamaalt ära 5000 sõdurit, on tekitanud Euroopa julgeolekusse lünga, mille üle analüütikute hinnangul Moskvas vaid rõõmustatakse, märgib väljaanne.

"See saadab Kremlile sõnumi, et USA taganeb oma kesksest rollist Euroopa julgeoleku tagajana," ütles Müncheni Bundeswehri ülikooli rahvusvahelise poliitika professor Carlo Masala. "Teadsime seda juba varem. Ent nüüd on see realiseerunud ka tegelikes võimetes."

Eelmise USA presidendi Joe Bideni ametiajal kinnitatud vägede paigutamise kava eesmärk oli tugevdada NATO heidutust Venemaa vastu ajaks, mil kuus Euroopa riiki tegelesid oma süsteemide arendamisega.  

Trumpi ootamatu otsus plaan tühistada on suurendanud Euroopa pealinnade hirmu, et USA viib oma relvad ära kiiremini, kui Euroopa suudab alternatiive luua.

Pikamaaraketid on üks kriitilistest relvasüsteemidest, mida Euroopa riigid peavad nüüd ise tootma – seni olid nad sarnaste platvormide osas aastakümneid USA-le tuginenud.

Kaitseametnike sõnul on Pentagon ühtlasi keeldunud andmast NATO-le üksikasjalikku ajakava teiste kriitiliste süsteemide – näiteks õhu- ja raketitõrjeplatvormide, strateegilise õhutranspordivõimekuse ning satelliitluure – kavandatud väljaviimisest Euroopast. See teeb murelikuks Euroopa pealinnad, kes peavad teadma, milliseid investeeringuid eelistada.

Ametnike hinnangul tekitaks olukord, kus Trump tõmbab ad hoc korras teisi võimekusi tagasi, Euroopa julgeolekusse suuri ja ohtlikke lünki ajal, mil valitsused näevad vaeva kodumaiste asendussüsteemide arendamise, katsetamise ja kasutuselevõtuga.

Plaan paigutada ajutiselt Saksamaale pikamaarakettidega relvastatud USA pataljon ulatub tagasi hoolikalt ajastatud teadaandeni 2024. aasta NATO tippkohtumisel Washingtonis.

Tippkohtumisel teatasid Biden ja tollane Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz, et enam kui 1500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiibrakettidega Tomahawk, ballistiliste rakettidega SM-6 ja uue pikamaa hüperhelikiirusel lendava relvaga Dark Eagle varustatud vägede saatmine "demonstreeriks Ameerika Ühendriikide pühendumust NATO-le ja panust Euroopa integreeritud heidutusse".

Järgmisel päeval teatasid Saksamaa, Prantsusmaa, Poola, Ühendkuningriik ja Itaalia kavatsusest teha programmi ELSA raames koostööd mitmesuguste kesk- ja pikamaa tiib- ning ballistiliste rakettide väljatöötamiseks. Hiljem liitus programmiga ka Rootsi.

Otsus paigutada USA pikamaarelvad Saksamaa pinnale esimest korda pärast külma sõja lõppu oli Scholzi jaoks delikaatne, kuna oma kolme kantsleriaasta jooksul oli ta äärmiselt ettevaatlik kõige suhtes, mida Moskva võiks tõlgendada Berliini-poolse eskalatsioonina.

Venemaa president Vladimir Putin, kes rääkis eelmisel nädalal Trumpiga telefonitsi, nimetas Bideni-aegset plaani provokatsiooniks, mis vallandab külma sõja stiilis raketikriisi.

USA ja Saksamaa esitlesid aga sammu kui vastust Putini enda otsusele paigutada tuumavõimekusega Iskanderi raketid ja hüperhelikiirusel lendavate õhk-maa-tüüpi rakettidega Kinžal relvastatud hävituslennukid Läänemere-äärsesse Kaliningradi enklaavi.

Ametnike sõnul oli liitlaste eesmärk näidata potentsiaalsele agressorile, et Lääne-Euroopa linnade ründamise korral ei oleks tema enda juhtimiskeskused, lennuväljad ja raketistardiplatsid vastulöögi eest kaitstud.

Samuti esitlesid Washington ja Berliin seda üleminekulahendusena ajaks, mil Euroopa riigid saavad valmis oma süvatäppislöögivõimekused, mida saaks kasutada ilma Washingtoni heakskiiduta.

"Peame ise võtma vastutuse selliste süsteemide arendamise eest," ütles kaitseminister Boris Pistorius toona, kuid hoiatas, et eurooplastel kulub sarnaste rakettide loomiseks vähemalt viis aastat.

Saksamaa ametnikud püüdsid reedest teadaannet, mis seadis kogu selle strateegia ohtu, pisendada. Nad märkisid, et paigutamine oli küsimärgi all juba mõnda aega, kuna USA on ilmutanud Euroopa suhtes üha suuremat ambivalentsust. Ka sõda Iraanis on kurnanud tugevalt USA raketivarusid.

Pühapäeva õhtul antud intervjuus ütles Merz, et "ameeriklastel endalgi pole praegu piisavalt" rakette, lisades, et USA-l pole praktiliselt mingit võimalust relvi praegu Saksamaale saata.

Siiski jättis Saksamaa liidukantsler avatuks võimaluse relvade tulevaseks saabumiseks, öeldes, et "rong ei ole veel läinud".

Saksamaa ametnike sõnul arutavad NATO juhid juulis toimuval alliansi iga-aastasel tippkohtumisel lähemalt, kuidas julgeolekulünki vältida.

Trumpi otsuse mõju on laiaulatuslik. "Asi ei ole Saksamaas – seda tuleks hinnata lähtuvalt selle mõjust NATO heidutusele ja kaitsele," ütles üks lääne sõjaväeametnik.

Euroopa riigid arendavad mitmesuguseid maismaapõhiseid tiibrakette, millele lisandub väike arv ballistiliste rakettide projekte. Paljud neist on aga jäänud toppama projekteerimise ja arendamise algusfaasi.

Nende hulka kuulub ka 2024. aastal välja kuulutatud Suurbritannia ja Saksamaa plaan arendada "ühe kümnendi jooksul" ühiselt välja oma süvatäppislöögivõimekus, mille tegevusraadius ületaks 2000 kilomeetrit. Kaks aastat hiljem ei ole ikka veel sõlmitud ühtegi tööstuslikku lepingut.

Berliin esitas 2025. aastal USA-le ametliku taotluse osta endale Tomahawki rakette ja Typhoni stardisüsteeme, püüdes luua oma ajutist lahendust, kuid tarneajad on pikad. Saksamaa kaitseministeerium ei suutnud pühapäeval kinnitada, kas leping on üldse allkirjastatud.

Bundeswehri ülikooli teadur Masala märkis, et olemasolevate süsteemide ajakohastamise plaanid võiksid pakkuda kiiremat lahendust kui mõned nullist alustatavad projektid. Ta aga hoiatas: "Probleem on selles, et meil on Euroopas vaid mõned üksikud süsteemid, mis suudavad ulatuda Kaliningradi või teistesse paikadesse Venemaal."

Oslo ülikooli raketitehnoloogia ekspert Fabian Hoffmann ütles, et ta on Trumpi viimase otsuse tagajärgede suhtes vähem pessimistlik kui mõned ametnikud ja analüütikud. Sotsiaalmeedias kirjutades märkis ta, et oli alati "küsitav", kas president oleks olnud valmis rakendama USA Saksamaal asuvat pataljoni võimaliku eskalatsiooni korral Venemaaga.

"Lõppkokkuvõttes ei ole Euroopa jaoks teist alternatiivi kui Euroopa enda lahendus, mis on sõltumatu USA presidendi otsustest," ütles ta. "See, mida Saksamaa ja Euroopa vajavad, on raketid, raketid ja veel kord raketid."