London alustab EL-iga kõnelusi osalemaks Ukrainale antavas suurlaenus

Ühendkuningriik alustab Euroopa Liiduga läbirääkimisi, et osaleda 90 miljardi euro suuruse laenu andmises Ukrainale, teatas Briti peaminister Keir Starmer esmaspäeval Armeenias toimuval Euroopa Poliitilise Ühenduse tippkohtumisel.
EL-i juhid leppisid kokku Kiievile finantsabi paketi andmises aprillis pärast seda, kui lahkuv Ungari peaminister Viktor Orbán loobus oma vetost sellele otsusele. EL pöördub nüüd kapitaliturgude poole, et raha laenata, ja esimest väljamakset on oodata mai lõpus, teatas The Kyiv Independent.
90 miljardist eurost peaks 2026. aastal väljastatama 45 miljardit eurot, millest 28 miljardit eurot on ette nähtud kaitseks.
Starmer ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen pidasid esmaspäeval Jerevanis kahepoolse kohtumise, mille järel teatasid, et Ühendkuningriigi osalemine oleks suur samm edasi EL-i ja Ühendkuningriigi kaitsekoostöös.
"Kui Ühendkuningriik ja Euroopa Liit teevad koostööd, saame sellest kõik kasu – ja nendel ebastabiilsetel aegadel peame kaitsevaldkonnas kaugemale ja kiiremini tegutsema, et inimesi turvaliselt hoida," ütles Starmer.
Väljaanne The Kyiv Independent tõdes, et EL-i ja Ühendkuningriigi kaitsekoostöö kohta on varemgi öeldud sooje sõnu, kuid need on jäänud sisutühjaks. Ühendkuningriik ja EL vaidlesid 2025. aastal tingimuste üle, mille alusel Briti ettevõtetele võiks anda eristaatuse EL-i 150 miljardi euro suuruses kaitselaenuprogrammis SAFE, kuid kokkulepet ei saavutatud.
Läbirääkimised purunesid novembris lahkarvamuste tõttu summa osas, mida Ühendkuningriik peaks programmis osalemise eest maksma. Lõpuks sõlmis EL-iga sellise lepingu ainult üks riik – Kanada.
90 miljardi suuruse laenu kaitsekulutuste eraldamise tingimused on samad kui SAFE-laenude puhul, nimelt peab 65 protsenti mistahes kaitseostuks hangitud komponentide väärtusest pärinema EL-ist, Euroopa Majanduspiirkonnast (Norra, Island) või Ukrainast.
Seekord võib aga kokkuleppele jõudmine olla lihtsam kahel põhjusel, tõdes väljaanne. Esiteks on EL näidanud, et on leebem EL-i mittekuuluvate riikide kaitseraha saamise lubamisel. Ukrainale on juba antud erand, et kasutada sissetuleva laenu kaitsekulutuste osa droonide osade ostmiseks kolmandast riigist. EL-i kõrgem ametnik ütles The Kyiv Independentile, et see riik on Hiina.
Ja laenu tagasimaksmise osas ütles ELi majandusvolinik Valdis Dombrovskis Kyiv Independentile, et Euroopa peab uuesti arutama Venemaa külmutatud varade kasutamist.
See on oluline, sest Belgia peaminister Bart De Wever blokeeris 2025. aasta detsembris EL-i Ülemkogul külmutatud varade kasutamise otsuse. Seda tehes seadis ta kolm tingimust, millest üks oli, et teised Venemaa varasid omavad lääneriigid peaksid sõlmima sarnased kokkulepped.
Ühendkuningriik on külmutanud 25 miljardi naela (29 miljardi euro) väärtuses Venemaa varasid.
Briti valitsuse pressiteates öeldakse, et mõlemad pooled peavad lähinädalatel läbirääkimisi kaitserahale juurdepääsu parameetrite üle.
Toimetaja: Mait Ots









