Armeejuhid teatasid, et nad esitavad palve mitte ainult Euroopa kahe suurima sõjaliste kulutustega riigi sõjaväe ülematena, vaid ka häältena Euroopale, mis peab nüüd silmitsi seisma ebamugavate tõdedega oma julgeoleku kohta, vahendas väljaanne The Guardian.

Briti kaitseväe ülemjuhataja, õhuväe marssal Richard Knighton ja Saksamaa relvajõudude juhataja kindral Carsten Breuer ütlesid, et Vene armee tähelepanu raskuspunkt on otsustavalt läände nihkunud ning seetõttu on Euroopa kaitses ja julgeoleku tagamisel vaja käigumuutust.

Müncheni julgeolekukonverentsi järel The Guardianis ja Saksa ajalehes Die Welt avaldatud ühisartiklis ütlesid sõjaväejuhid, et neil on kohustus selgitada, mis on kaalul, et avalikkus mõistaks, miks Ühendkuningriik ja Saksamaa on alustanud kaitsekulutuste suurimat pikaajalist tõstmist pärast külma sõja lõppu.

"Sellel ettevõtmisel on moraalne mõõde. Taasrelvastumine ei ole sõja õhutamine; see on riikide vastutustundlik tegevus, mis on otsustanud kaitsta oma rahvast ja säilitada rahu," kirjutasid nad.

Briti ja Saksa valijate seas on märkimisväärne vastumeelsus aktsepteerimaks kaitsekulude tõusuga kaasnevaid majandusraskusi, isegi kui mõlema riigi enamus usub, et kolmanda maailmasõja puhkemine on järgmise viie aasta jooksul tõenäolisem kui mitte, kirjutas The Guardian.  

Suurbritannias näitas uuringufirma YouGov veebruaris läbi viidud küsitlus, et maksutõuse või kulude kärpimist suuremate kaitsekulutuste tegemiseks pooldab vähemus – vastavalt 25 või 24 protsenti. Väljaande Politico veebruaris läbi viidud küsitluse kohaselt toetavad Saksa ja Prantsuse valijad nüüd eelmise aastaga võrreldes väiksema tõenäosusega kaitse-eelarvete tõstmist, kui see tähendaks muude investeeringute vähendamist.

Briti peaminister Keir Starmer ütles nädalavahetusel, et Ühendkuningriik peab tihendama oma kaitsealaseid suhteid Euroopa riikidega, mis hõlmaksid hankeid ja tootmist, et Suurbritannia oleks tugevama Euroopa kaitsestruktuuri keskmes.

"Me ei ole enam Brexiti-aastate Suurbritannia," ütles ta Müncheni julgeolekukonverentsil, lisades, et Venemaalt lähtuv pikaajaline oht ja vajadus, et Euroopa võtaks oma kaitse eest suurema vastutuse, nõuavad Ühendkuningriigilt tihedamat integratsiooni Euroopa liitlastega kaitsehangete osas.

Euroopa on tema sõnul magav hiiglane, mille tööstuse planeerimine ja hanked on killustatud.

"Kui Venemaa tajub Euroopat nõrga või killustatuna, võib see anda talle julgust laiendada oma agressiooni Ukrainast kaugemale. Ajalugu õpetab meile, et heidutus ebaõnnestub, kui vastased näevad meie killustatust ja nõrkust. Me teame, et Venemaa agressioon ja kavatsused ulatuvad Ukrainast kaugemale," hoiatasid Knighton ja Breuer oma pöördumises.

Nende sõnul nõuab ohtude keerukus "ausat, ülekontinendilist vestlust avalikkusega, et kaitse ei saa olla ainult vormiriietuses personali pärusmaa".

Sõjaväejuhid kutsusid üles kogu ühiskonda hõlmava kaitse ülesehitamisele, mis toetub vastupidavale taristule, kaasab erasektori tehnoloogiaalasesse teadus- ja arendustegevusse ning toetub riiklikele institutsioonidele, mis on valmis toimima kasvavate ohtude korral.

Suurbritannia ja Saksamaa on pühendunud julgeoleku- ja kaitsekoostöö süvendamisele ning allkirjastasid 2024. aastal lepingu, mis sai tuntuks Trinity House'i lepinguna, märkis The Guardian.

Saksamaa valitsus on surve all, et täita oma lubadus elavdada majanduskasvu pärast pikka langust ja suurendada kaitsekulutusi, kuna on muret Venemaa agressiooni pärast.

Saksamaa on lubanud paigutada NATO idatiivale alaliselt 4000–5000 sõdurist koosneva lahingubrigaadi ning on muutnud oma põhiseadust, et teha kaitseinvesteeringutele kättesaadavaks sisuliselt piiramatu rahastamine.

Samuti on Berliin alustatud mitme tuhande soomusmasina hankimist koos tööstusvõimsuse laiendamisega.

Ühendkuningriik ehitab koguni kuus laskemoonatehast, mille eesmärk on luua kaitseministeeriumi kirjelduse kohaselt "alati töökorras" võime laskemoonavarusid säilitada.

Arutelu Euroopa julgeoleku ja kaitsekulude tõstmise üle on alanud ajal, kui Venemaa täiemahuline sissetungi algusest Ukrainasse täitub peagi neli aastat ning Donald Trumpi naasmine Valgesse Majja on toonud ebaselguse USA toetuse suhtes NATO-le. Riikide valitsused püüavad nüüd pärast ajastut, mil avalikesse teenustesse investeeriti külma sõja lõpuga kaasnenud "rahudividend", kaitsekulutusi muude vajadustega sobitada.

NATO juhid võtsid eelmisel aastal Haagis toimunud tippkohtumisel endale kohustuse kulutada 2035. aastaks viis protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) kaitsele ja julgeolekule.

Uuringute kohaselt aitaks selline samm lühiajaliselt Briti majandust laiendada, kuid Tööpartei vasakpoolsete toetajate seas on endiselt vastuseis kaitsekulutuste tõstmisele tervishoiukulutuste ja vaesuse leevendamise arvelt.

Sama debatt on Saksamaal veelgi polariseeritum, kus kaitsekulutuste suurendamisele on vastuseis nii vasakpoolsetel kui ka teatud määral ka parempopulistliku partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) pooldajate hulgas.

Müncheni konverentsi avapäeval kõneledes tõi Saksamaa kantsler Friedrich Merz välja ohu, mida Venemaa Euroopale kujutab, hoiatades, et vabadust ei saa enam pidada enesestmõistetavaks.

"Me peame mõistma, et suurvõimude ajastul pole meie vabadus enam enesestmõistetav. See on kaalul. Me peame näitama üles kindlameelsust ja otsusekindlust selle vabaduse kaitsmiseks," ütles ta.

Merz teatas ka, et ta oli pidanud esialgseid kõnelusi Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga võimaluse üle liituda Prantsusmaa tuumaheidutusega ning kutsus Euroopat üles töötama välja tugevam iseseisev julgeolekustrateegia.