Eestis reageeriti teravalt president Karise intervjuule, mille ta andis Soome tähtsaimale päevalehele Helsingin Sanomat. Seal ütles president, et varem või hiljem tuleb Venemaaga taas suhtlema hakata, väljendudes küll selgelt, et see ei saa juhtuda enne kui Venemaa agressioonisõja lõpetab. Soome president Alexander Stubb teatas, et toetab oma Eesti ametivenda, muuhulgas seepärast, et Euroopa ei tohi suhtlemist Venemaaga puhtalt USA hooleks anda.

"Küsimus, mida peame endalt küsima, kuhu lähevad Ameerika suhted Venemaaga ja kuhu Euroopa suhted Venemaaga. Kaks viimast kommentaari. Esimene on vana Soome rahvatarkus, et mis iganes ka ei juhtuks Venemaal, siis Venemaa on alati meie naaber. Sama kehtib muidugi ka Eesti kohta. Teine tarkus on, et suhted meie ja Venemaa vahel ei ole samad, nagu need olid 2008. aastal, kui Venemaa ründas Gruusiat, 2014. aastal, kui Venemaa annekteeris Krimmi poolsaare, või 2022. aastal, kui Venemaa alustas täiemahulist rünnakut Ukraina vastu. Suhted ei ole samad, aga mingit sorti suhted jäävad püsima. Seda peavad naabrid tegema," sõnas Stubb.

Selle sajandi esimesel kahel kümnendil öeldi ikka, et Eesti ja Soome suhted on nii head, et neist polegi midagi rääkida. Ometigi on 2020. aastaga alanud pideval kriisiajastul Eesti ja Soome suhted veelgi tihenenud tasemeni, mida keegi varem ettegi kujutada ei osanud. Soomlased on näinud, et eestlaste arusaam Venemaast ja tema käitumisest oli Soome suhteliselt optimistlikust hinnangust realistlikum.

"Ma usun, et suhted ka poliitilisel tasemel on tihedad ning Soomes tunnistatakse Soome ja Eesti suhete tihedust ning tähtsust. Soomes on ka neid arusaamu, et eestlasi oleks pidanud varem rohkem kuulama Venemaa suhete osas. Selliseidki seisukohti on Soomes välja öeldud. Kõik see, mida ise kuulen, kasvõi Soome diplomaatidelt, näitab, et suhted selgi tasemel on nii Eestiga kui teiste Balti riikidega tihenenud ja läbikäimine on täiesti pidev nii Balti riikide kui teiste Põhjamaadega. Balti riigid on praegu Soomele eriti tähtsad," ütles Soome välispoliitika Instituudi vanemteadur Matti Pesu.

Välis- ja julgeolekupoliitika on Soomes kaks asja, mida kindlasti turule ei viida. Sellepärast peabki Soome otsima võimalusi, kuidas olla Euroopas ise kindlalt otsustajate hulgas.

"Päris lähipiirkondadeski võiks sõjalist koostööd tugevdada, kasvõi Soome lahe kaitsmise osas. Kuid kui mõtleme üldisemalt, siis võib mõelda, et Soome ja Eesti on niinimetatud eesliiniriigid, millel on Venemaa piir ja mõlemad riigid mõtlevad, et ka EL peaks keskenduma Venemaa ohu tõrjumisele. See tähendab paljusid asju sõjalisest kaitsest piirijulgeolekuni ja varustuskindluseni. Nendes küsimustes Eestil ja Soomel on Euroopa tasemel väga sarnane arusaam ja hääl, et Soome ja Eesti taoliste riikide julgeolekumuresid tuleb võtta Euroopas tõsiselt," lausu Pesu.

"See on tõsi, et negatiivne rahvusvaheline olukord on mõjutanud tegelikult positiivselt meie suhteid. Me oleme tihenenud kasvõi selleks, et kaitsetööstust koos arendada. Minuga koos on siin kaasas ka äridelegatsioon, kes on peamiselt kaitsetööstuse esindajad ja loome kontakte, mis on juba ka varem olemas, et tugevdada meie kaitsevõimet," ütles Eesti president Alar Karis.

Paraku aetakse kahe hõimurahva koostööd järjest enam inglise keeles. Ei oska eestlased soome keelt ega vastupidi. President Karis paneb südamele, et hõimurahva ja olulise naabri keelt tuleks õppida.

"Et sidemed oleks paremad, on alati parem keelt õppida. Me täna kohtusime ka siin kaitseülikoolis, sõjaväeülikoolis ka Eesti tudengitega, kes siin õpivad ja noor mees, kes tuli siia sõnagi oskamata soome keelt, kahe kuuga õppis soome keele ära ja saab väga hästi hakkama sõjaväeakadeemias," lausus Karis.