"Rahandusministeerium aktsiisilangetuseks võimalust ei näe. Laiapõhjalised maksulangetused on riigieelarvele väga suure ja püsiva negatiivse mõjuga. Eesti valitsuse initsiatiivil on juba astutud konkreetne samm: oleme otsustanud ära jätta 1. maiks planeeritud kütuseaktsiiside tõusu," kirjutas Ligi.

Ta selgitas, et praeguses julgeolekuolukorras vajavad lisarahastust nii riigikaitse kui ka sotsiaalhoolekanne ning ilma reaalsete katteallikateta ei ole vastutustundlik tulusid vähendada.

"Laiapõhjaline aktsiisilangetus toetab võrdselt kõiki tarbijaid, sealhulgas neid, kes abi ei vaja. Riigi piiratud ressursse on mõistlikum kasutada sihitud meetmeteks, et aidata just kõige haavatavamaid leibkondi ja sektoreid," märkis Ligi.

Rahandusministri sõnul ei tohi unustada, et tegemist on kunstlikult tekitatud olukorraga, kus kütuse hinnatõus on põhjustatud eelkõige pakkumise vähenemisest. Hinnalangetusele suunatud riigipoolsed meetmed seda probleemi tema sõnul ei lahendaks, vaid hoopis suurendaksid nõudlust, mis omakorda annaks hoogu hinnakasvule.

"Rahandusministeeriumi arvutused näitavad diislikütuse aktsiisilangetuse kogumõjuks 24,5 miljonit eurot, kui aktsiisivähendus kehtiks kaks kuud ehk juuli lõpuni. Iga täiendav kuu suurendab kulu ligikaudu 50 protsendi võrra," sõnas Ligi.

Ligi sõnul jälgib ja analüüsib rahandusministeerium pidevalt teiste liikmesriikide praktikaid ning näiteks Lätis on aprilli algusest saati kehtinud madalam aktsiisimäär kui Eestis, kuid diislikütuse hind on seal endiselt kallim.

"Lätis tehtud aktsiisimäära langetuse maksimaalne võimalik mõju koos käibemaksuga oli 8,6 senti liitri kohta, kuid sellest jõudis hinda vaid 2–3 senti. Arvestades, et päevasisesed postihinna kõikumised on viimase kuu aja jooksul ulatunud 30 sendini liitri kohta, ei ole paarisendine hinnamuutus tarbijale isegi tajutav. Sellest tulenevalt võib väita, et mõju piirikaubandusele on äärmiselt väike."

Rahandusministri sõnul on Eestis suurem osa tarbimisest siseriiklik, seega oleks aktsiisilangetuse mõju eelarvele igal juhul negatiivne ja seda ei kataks vähene välisriigi isikute tarbimise kasv, eeldusel et aktsiisilangetus jõuabki hinda.

Ka majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo lükkas tagasi ettevõtlusorganisatsioonide ettepaneku langetada ajutiselt diislikütuse aktsiisi. Minister põhjendas seda sellega, et valitsus otsustas niigi ära jätta 1. maiks plaanitud aktsiisitõusu ja et riigieelarve on pingeline. Veidi hiljem täpsustas ministeerium ERR-ile, et Keldo pidas silmas seda, et praegu langetust ei tule, mis jättis lahti võimaluse, et näiteks lisaeelarvega võidakse seda teha.

Eesti transpordi-, logistika- ja kütusesektori organisatsioonid tegid valitsusele ja riigikogule ettepaneku langetada ajutiselt diislikütuse aktsiisi Euroopa Liidu miinimumtasemele, s.o 330 euroni 1000 liitri kohta.