Tänavu esimeses kvartalis langes toorpiima kokkuostuhind võrreldes eelnenud kvartaliga 11 protsenti. Poes kahanes kilepakendis piimaliitri hind kvartali jooksul 14 protsenti, 72 sendilt 62 sendini, näitavad teadmuskeskuse andmed.

Või tootjahind langes eelmise aasta viimase kvartaliga võrreldes veidi üle 17 protsendi. Võikilo jaehind vähenes kvartaliga euro ja 35 sendi võrra 13 euro ja 29 sendini.

Maaelu teadmuskeskuse maamajanduse valdkonna peaspetsialist Egle Jakin- Haidak ütles, et piimaturul on pakkumine kasvanud kiiremini kui nõudlus. Maailmaturul on toimunud hinnalangus ja see on hakanud jõudma tarbijateni.

Poes müüdava liitrises kilepakendis 2,5-protsendilise rasvasisaldusega piima hind jaguneb tema sõnul laias laastus neljaks ning kaubanduse marginaal on seejuures sisuliselt olematu.

"Tööstuse osakaal 2026. aasta esimeses kvartalis oli 41 protsenti hinnast. Tooraine moodustas sellest 39 protsenti ja sinna jäi veel kaubanduse marginaal, mis tegelikult esimeses kvartalis oli null, ja siis on käibemaks. Tegelikult piima hind on selline hind, kus poes kaupmees temast kasumlikkust ei saa," rääkis Jakin-Haidak.

"Kui vaadata nüüd näiteks piima, mis on pakendatud purepakendisse, siis meie kogutud andmete põhjal on kaupmeeste osakaal seal 28 protsenti. Kuii me nüüd võtame või ka, siis siin kaubanduse osakaal on 35 protsenti. See on täiesti erinev vastavalt tootele, et kui palju siis sellest kaubandusse jääb, palju tööstusesse ja palju siis on üldse tooraine oma osa," selgitas Jakin-Haidak.

Searümba kokkuostuhinna langus aasta esimestel kuudel jätkus. Võrreldes läinud aasta viimaste kuudega oli kokkuostuhind pea kaks ja pool protsenti väiksem. Maaelu teadmuskeskus märkis oma ülevaates, et nagu ka aasta tagasi, ei katnud rümba kokkuostuhind sea kasvatamiseks tehtud kulusid.

"Praegu on veel selline turul olev anomaalia. Eks ta ole kulukas. Kõike ju mõjutab ka see, mis toimub muudes turgudes: mis energiaturul toimub; mis on sööt loomale. Ja selle hind mõjutab siis sealiha hinda üsnagi tugevalt," nentis spetsialist.

Kanamunad olid poes esimeses kvartalis aasta võrdluses ligi kümnendiku kallimad. Kümne munaga karbi hind tõusis aastataguselt kahelt eurolt ja 63 sendilt kahe euro ja 89 sendini, näitavad maaelu teadmuskeskuse andmed.

"Alates eelmise aasta viimasest kvartalist on tõusnud ju tugevalt ka energiahinnad ja need ju kanduvad üsnagi kiiresti ka muna hindadesse. Stabiilselt on kanamunade hinnad olnud kogu aeg sellises väikses kasvutrendis,2 tõdes Jakin-Haidak.

Veisehakkliha on kallinenud tööstuse osakaalu suurenemise arvelt, mis moodustas tänavu esimeses kvartalis 40 protsenti jaehinnast. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on veisehakkliha jaehind tõusnud 77 protsenti.

Seahakkliha jaehind on võrreldes 2025. aasta sama perioodiga 30,9 protsenti kõrgem, samal ajal kui eelmise kvartaliga võrreldes hind langes 7,2 protsenti.

Tootja osakaal jaehinnas suurenes kartuli, porgandi ja peakapsa puhul, samal ajal kui kaubanduse osakaal vähenes. Kapsa puhul oli tootja osakaal jaehinnas 56, selgub METK-i vahearuandest.

Pika kurgi puhul moodustas tootja osa 62 protsenti jaehinnast ning kaubanduse marginaal langes 19 protsendini.

Teraviljatoodete jaehinna kujunemisel on suurim osa toidutööstusel, mis tänavu esimeses kvartalis moodustas leival 50 protsenti ja saial 51 protsenti jaehinnast.