2021. aasta 12. jaanuaril, päev enne, kui riigikogu pidi otsustama abielureferendumi korraldamise üle, algasid Krachti ja kinnisvaraarendaja Hillar Tederi asjas avalikud menetlustoimingud ehk läbiotsimised eri kohtades üle Eesti.

Niinimetatud Porto Franco kaasuses eraldas prokuratuur sellest Tederi, Keskerakonna ja selle endise peasekretäri Mihhail Korbi puudutava osa, milles praegu on jõutud riigikohtu süüdimõistva otsuseni.

Eraldi läksid kohtu alla Kracht, Teder, ettevõtja Toomas Tamm ja Tederi äripartner Jüri Põld. Maakohus mõistis kõik mehed õigeks ja Krachti süüdi episoodis, mis puudutas rahandusministeeriumi nõunikuna advokaadibüroo käest nõustamisteenuse tellimist.

Prokuratuur kaebas otsuse edasi, nagu ka Kracht. Nüüd 30. aprillil ringkonnakohtu tehtud otsuse kohaselt ei ole Kracht milleski süüdi.

Ringkonnakohus ei nõustu 149 lehekülje pikkuses otsuses prokuratuuri nägemusega Krachti tegevuse kohta.

Korduvalt seisab otsuses, et kui ka prokuratuur ei nõustu maakohtu seisukohtade ja järeldustega, ei tähenda see, et maakohus oleks valedele järeldustele jõudnud või ei oleks piisavalt tõendeid kaalunud.

Ringkonnakohtu otsusest nähtub, et Krachtil olid tema varasemate kohtuvaidlustega varalised mured. Kracht ka suhtles rahandusminister Martin Helme nõunikuna kui ka eraviisiliselt erinevate inimestega. Samas ei esitanud kohtu hinnangul prokuratuur tõendeid, et Kracht oleks küsinud või saanud altkäemaksu Tamme või Tederi huvides tegutsemiseks.

Kohtusse viidud materjali alusel kuulati ja jälgiti Krachti ja teiste tegevust laialt.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt kasutas prokuratuur mitmes kohas pealtkuulatud materjali meelevaldselt, otsimaks Krachti tegevustes midagi korruptiivset.

Näitena toob ringkonnakohus välja, et kui salvestati Tamme vestlust oma tuttavaga, siis prokuratuur võttis vestlusest välja osad, kus selgelt jutuajamine liikus edasi, jättes mulje, justkui Kracht oleks milleski ebaseaduslikus Tammega kokku leppinud.

Selliseid näiteid on ringkonnakohtu otsuses veelgi, kus prokuratuur on läinud salvestustega Krachti või teiste süüd tõestama, kuid tõendeid täies pikkuses kuulates on kohus järeldanud, et prokuratuur on sisu lõigates jõudnud valedele järeldustele.

Otsusest lähtub, et tõepoolest, Tamme ja Krachti vahel olid lähedased sõbrasuhted ja nad mitmel korral kohtusid, ning Tamm talle ka raha laenas.

Samuti aitas Kracht Helme nõunikuna ellu viia koalitsiooni ja EKRE tahet muuta Peipsi kalapüügisüsteemi selliseks, nagu ka Tamm toetas, samas ei olnud ei maakohtu ega ka ringkonnakohtu hinnangul selles midagi karistusväärset. Ega olnud ka kalapüügisüsteemi muutmine kuidagi liigselt Krachti mõjutatav.

Mis puudutas suhtlust Tederi ja Krachtiga, ka selles lähtub ringkonnakohtu otsusest mitte korruptiivne, vaid sõbralik suhe. Ei ole tõendeid, et Teder oleks Krachtile kuidagi altkäemaksu pakkunud või Kracht ka seda soovinud.

Tõepoolest, Teder aitas Krachtil leida investorit, kes võiks Krachti maja osta, võimalusega see pärast tagasi müüa, aga reaalsuses tehinguni ei jõutud ja tegemist ei olnud Tederi vahendatud altkäemaksuga, sõltumata sellest, et Kracht tegeles ka koroonameetmetega, millest Porto Franco kinnisvaraarendus laenu sai.

Ringkonnakohus märgib samuti, et Krachtil rahandusministri nõunikuna või
EKRE liikmena polnud tegelikku ega tema poolt väidetud mõjuvõimu Martin Helme või teiste valitsuse liikmete, sealhulgas Kredexi tegevust koordineerivate ministrite Kaimar Karu ja Raul Siemi, seisukohtade ja otsuste üle Kredexi toetusmeetmete avardamisel ja riiklikult olulise objektiga seotud ettevõtetele, sealhulgas Porto Francole, meetmete kohaldamise otsustamisel.

Selles osas, kus Kracht jäi maakohtus süüdi advokaadibüroolt TGS nii pensionisüsteemi reformi analüüsi tellimises ning avaliku- ja erasektori koostöö analüüsi hankimise asjas, jõudis ringkonnakohus lõpuks järeldusele, et tegu võib olla väärteoga, aga mitte kuriteoga.

ERR avaldab suurt avalikku huvi arvestades ringkonnakohtu otsuse täismahus.

Kohtuotsus täismahus