Erakonnaseaduse muudatuse eelnõu algatas valitsus rohkem kui aasta tagasi. ERJK on kaua oodanud volituste laiendamist.

Sotsiaaldemokraatide parlamendisaadik Riina Sikkut sõnas, et kui varem polnud ERJK-l õigust dokumente välja küsida ja kohustada isikuid kohale tulema, siis uue seadusega nad need õigused saaksid.

"See kahtlemata võimaldab neil paremini järele valvata selle üle, kuidas meil erakondi rahastatakse ja kuidas valimiskampaaniateks raha kasutatakse," ütles Sikkut.

"Ma arvan, et see on täiesti arusaamatu meede, et miks seda üldse sisse kirjutatakse. See hakkab muutma turgu. Neid ettevõtteid, kes osutavad erakondadele teenuseid, enam juurde ei teki," lisas aga Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats.

Eelnõu arutelu algatas taas diskussiooni, kas erakondade rahastamise järelevalve komisjoni on üldse vaja.

Koalitsioon ja sotsiaaldemokraadid leiavad, et on, EKRE ja Isamaa leiavad aga, et ei ole ning erakondi võiks kontrollida riigikontroll.

Isamaa muudatust, mis ei luba erakondi rahastada kolmandate riikide kodanikel, toetas teisel lugemisel ka koalitsioon.

Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seederi sõnul saavad Eestis erakondi rahastada inimesed, kellel on õigus ka poliitikat teha ja selle elluviimise eest vastutada.

"Need on siis inimesed, kes saavad ka Eestis kandideerida, Eesti kodanikud ja Euroopa Liidu kodanikud. Loomulikult on see ka julgeoleku mõttes ennetav meede, et Eesti poliitikat ei suunaks ja rahastaks meile vaenulike riikide kodanikud," selgitas Seeder.

Keelatud annetuse puhul on 30 päeva aega, et see annetajale tagasi maksta. Kui see tähtaeg möödub, siis läheb keelatud annetus riigi tuludesse.

Keskerakond leiab, et fraktsioonid ei jõudnud eelnõu üle veel piisavalt arutada ning fraktsioonide juhid oleks pidanud kokku tulema erakonnaseadust veel arutama. Lauri Laatsi nimetab arusaamatuks ka eelnõusse kirja pandud aktiivse valimiskampaania perioodi.

"Miks sellise mõistet üldse oleks vaja seadusesse panna? Ju siis on mingid edaspidised kavatsused või see hall ala," ütles Laats.

Reformierakondlasest rahvasaadiku Kristo Enn Vaga sõnul tuleneb uus raamistik Euroopa Liidu direktiivist.

"See sätestab poliitiliste reklaamide läbipaistvuse ja seal oli nõue, et poliitilise reklaami läbipaistvuse juurde kirjutatakse, milliste valimistega seotud reklaam see on. Eesti õigusruumis ei olnud niisugust paragrahvi olemas," lausus Vaga.

Kui seadus jõustub, siis algab riigikogu valimistel aktiivse kampaania periood pärast valimiste välja kuulutamist ja kohalikel valimistel 90 päeva enne valimispäeva.

Eelnõu poolt hääletas 50 ja vastu oli 22 riigikogu liiget.