Pärast Kalev Stoicescu (Eesti 200) ja Meelis Kiili (Reformierakond) fraktsioonidest lahkumist on valitsusliidul parlamendis 50 häält. Vaga sõnul ei muuda see valitsuse eesmärke ning vajadusel tuleb eelnõude eel kõikide fraktsioonide ja saadikutega rohkem läbirääkimisi pidada.

"Vähemusvalitsused ei ole Euroopa poliitikas kuidagi ennenägematud. Eestis toimetas 2009. aastal Andrus Ansipi vähemusvalitsus, kui sotsiaaldemokraadid valitsusest kõrvale lükati. See valitsus viis Eesti üle eurole, saadi suuri riigieelarveid vastu võtta ja ei olnud mingit probleemi – tuli lihtsalt kõigi riigikogus esindatud erakondadega rohkem rääkida," ütles Vaga.

"Aknaaluste fraktsioon on suuruselt teine fraktsioon Eesti parlamendis. Sellest küll suur osa on oma uue erakonna valinud, aga paljud ei ole endale veel erakondlikku kuuluvust valinud. Nad on oma avalikes kommentaarides väljendanud, et on nõus iga mõistliku asja poolt hääletama," lisas ta.

Vaga sõnul tähendab see valitsusele täiendavat arutelu kõigi parlamendiliikmetega. "Teine pool on see, et kuigi meil on ametlikult 50 häälega vähemusvalitsus, näeme, et ükski opositsioonierakond ei taha tegelikult uut valitsust kokku panna," ütles Vaga.

Vaga kinnitas, et Reformierakond vastutusest ei tagane. "Juhime valitsust edasi ja tegeleme väljakutsetega, mis Eestil ees on, julgeolekust kuni majanduseni," ütles ta.

"Kõige tähtsam on riigieelarve. See on koht, kus on vaja kõikide erakondadega läbi rääkida, et leida lahendus järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmiseks. Samamoodi on kõige kiirem küsimus presidendivalimised, et proovida riigikogus president ära valida," ütles Vaga.

Saatejuht küsis, kas sügisel riigieelarvet koostades peab Reformierakond sarnaselt 2009. aastal toimunud Andrus Ansipi juhitud vähemusvalitsusele arvestama rahaeraldistega mõne opositsioonisaadiku või fraktsioonitu saadiku soovide täitmiseks.

Vaga kinnitas, et hääli nad opositsioonilt ega fraktsioonitutelt saadikutelt eelarve rea kaupa ostma ei hakka.

"Kõik erakonnad on väljendanud, et riigieelarve defitsiit tuleb üle vaadata," ütles Vaga.

"Oleme Reformierakonnaga öelnud, et meie eesmärk on vähendada eelarvedefitsiiti igal järgmisel aastal 0,5 protsendi võrra. Tegemist on valitsuse eesmärgiga jõuda Maastrichti kriteeriumiteni 2029. aastaks," lausus ta.

"Kõik erakonnad on öelnud, et peaksime sinnapoole liikuma, ja pakuti isegi erakondadeülest kokkulepet. Kõik saavad aru, millised väljakutsed Eesti Vabariigil ees seisavad. Kui keegi hakkab eelarve rea kaupa mõtlema, kas hääletada või mitte, siis soovitan neil mõelda pigem Eesti peale ja sellele, mis on kasulik riigile, mitte temale või tema erakonnale," selgitas Vaga.

Väitega, et vähemusvalitsus võib kodanikele kulukaks minna ning olla haavatav väljapressimistele, Vaga ei nõustu.

"Kõige kulukam valitsus Eesti riigile oli EKREIKE valitsus ja Jüri Ratase esimene valitsus, mis viis riigikokku -5,2-protsendilise eelarve puudujäägi. See oli kulukas ja selle arveid maksame praeguste eelarveotsustega endiselt," ütles Vaga.

"Kuigi tollal olid riigikaitsekulud joonlauaga mõõdetud kaks protsenti, siis täna on need 5,4 protsenti. Täiendavad rahastusvajadused on tulnud riigikaitsesse ja Reformierakond ei näe, et riigikaitse oleks koht, kus allahindlust teha. Reformierakonna valitsused ei ole kunagi olnud Eesti riigile kulukad," lisas Vaga.

Vaga hinnangul on selge, et ei lahkuta poliitika sisu või eelnõude tõttu. "Nad [Stoicescu ja Kiili] tõenäoliselt lahkusid, sest vaatasid, et praegu on õige hetk endale isiklikult parem diil saada ning kindlustada võimalusel töökoht järgmiseks neljaks aastaks," ütles Vaga.

Vaga sõnul tuli see üllatusena.

"Sa ootad, et kui inimestel on erimeelsused, siis nad tulevad ja ütlevad, et teeme teistmoodi, paneme kuhugi raha juurde või vähemaks. Meil ei olnud isegi riigikogu koos ega ühtegi hääletust, kui vaadati, et äkki saab mõnes teises erakonnas parema koha," ütles ta.

Vaga sõnul teeb see kurvaks, kui neljaks aastaks mandaadi saanud inimesed teevad enne ametiaja lõppu keerulisel ajal muutuse ainult isiklikust kasust, mitte Eesti riigi kasust lähtudes.

"Oleme ju kõik aastaid rääkinud, et keegi kuskile liigub, aga loogiline olnuks liikuda siis, kui kevadel olid hääletused. Need inimesed, kes tahavad selles meeskonnas olla, nendega läheme ka valimistele," ütles Vaga.

"Kui keegi tahab veel ära minna, siis soovitaksin neil seda teha pigem varem kui hiljem," lisas ta.

Vaga sõnul oleks naljakas, kui ära läinud või minevad riigikogu liikmed muudaksid täielikult oma maailmavaadet või veendumusi.

"Nii Stoicescu kui ka Kiili on öelnud, et tõenäoliselt hääletaksid nad riigieelarve poolt, kuna mõlemad teavad, et järgmises eelarves läheb kõige suurem tükk just kaitsesse. Keegi ei muuda päevapealt oma veendumusi, seega ma ei näe siin liigset dramaatikat," märkis Vaga.

"Ametlikult koalitsioonist lahkunud kaks liiget, üks neist Stoicescu, on oma toetust Ülle Madisele väga kindlalt uuesti kinnitanud. Kiili ei välistanud täna hommikul meediale antud intervjuus Ülle Madise kandidatuuri toetamist, vaid soovis veel täiendavalt tutvuda tema julgeoleku- ja välispoliitiliste seisukohtadega," lisas ta.

Vaga sõnul on fraktsioonitu riigikogu liige Züleyxa Izmailova öelnud, et tema oleks nõus Ülle Madise poolt hääletama, ning samamoodi on mitu fraktsioonitut kinnitanud toetust Madisele. "Minu matemaatika on endiselt sama: toetus peaks olema 70 hääle juures," sõnas ta.

Vaga ütles, et usub, et ka Isamaa on valmis toetama väga populaarset ja tõsiseltvõetavat kandidaati Madiset järgmiseks Eesti Vabariigi presidendiks.

"Ülle Madise on kõige parem kandidaat päevapoliitikast kaugemale vaatava inimesena: 11 aastat õiguskantslerina tegutsenuna seisaks tema vabariigi presidendina Eesti põhiseaduse kaitsel, mis on riigipea peamine roll," ütles Vaga.

"[Tallinna tehnikaülikooli rektor] Tiit Land on väga tugev isiksus ja rektor, kes sobituks samamoodi hästi presidendi rolli. Kõrvuti pannes on Ülle Madisel arusaam riigi toimimisest parem. Ilma Tiit Landi arusaama alavääristamata on Ülle Madise õiguskantslerina istunud Vabariigi Valitsuse kabinetiistungitel igal neljapäeval," ütles Vaga.

"Ta teab selgelt, mis seisus me riigina oleme, kes on meie vaenlased ja kes sõbrad. Selles mõttes on tal natukene parem seis," lisas ta.

Vaga hinnangul tuleb oodata, mida teised opositsioonierakonnad Tiit Landi võimalikust kandidatuurist arvavad. "Tundub, et ta on praegu pigem Keskerakonna kandidaat, sest [erakonna esimees] Mihhail Kõlvart on avaldanud talle toetust," ütles ta.

Tema hinnangul on kõige tähtsam ära oodata Isamaa seisukoht, kas nad toetavad Ülle Madiset või Tiit Landi.

Presidendikandidaatide esitamine algab 21. augustil ning valimiste esimene voor on 2. septembril.

Riigikogu vanematekogu koosneb riigikogu juhatuse liikmetest ja riigikogu fraktsioonide esimeestest.