Kandes roosasid suusamaske, paljastades oma rinnad ja süüdates roosasid suitsupomme, demonstreerisid kolmapäeval pressiürituste alguses Vene paviljoni ees Ukraina feministlik kollektiiv Femen ja Vene protesti-punkbänd Pussy Riot.

"Oleme siin, et meelde tuletada, et ainus Vene kultuur, ainus Vene kunst tänapäeval on veri," ütles Femeni aktivist Inna Ševtšenko ajakirjanikele. "See paviljon seisab Ukraina massihaudadel," ütles ta, lisades, et see oli esimene kord, kui need kaks rühmitust korraldasid ühise protesti.

Maailma suurimat kaasaegse kunsti näitust, mis toimub iga kahe aasta tagant Itaalia kanalitelinnas, on Venemaa kaasamise tõttu tabanud tagasiastumised, boikotid ja ähvardused rahastust kärpida.

Venemaa on biennaalile kaasatud esimest korda pärast 2022. aasta täiemahulist sõjalist sissetungi Ukrainasse. Otsus kutsus esile Itaalia valitsuse ja Euroopa Liidu pahameele, mis ähvardas ürituse rahastust kahe miljoni euro võrra kärpida.

Biennaali žürii astus eelmisel nädalal tagasi, teatades, et nad ei anna auhindu riikidele, mida juhivad isikud, kelle suhtes on Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) väljastanud vahistamismääruse, see tähendab Venemaale ja Iisraelile.

Vene paviljoni ei avata avalikkusele biennaali ajal, mis kestab 9. maist 22. novembrini.

Selle asemel salvestatakse näituse "puu on juurdunud taevasse" muusikalised etendused selle nädala pressiürituste ajal ja projitseeritakse järgmise kuue kuu jooksul hiiglaslikele väliekraanidele.

Projekti tutvustuse kohaselt osaleb neis umbes 30 noort muusikut, filosoofi ja luuletajat, peamiselt Venemaalt, aga ka Mehhikost, Malist ja Brasiiliast.

"Tahaksin tänada biennaali selle idee toetamise eest, et kõik riigid on siin esindatud," ütles Vene ekspositsiooni kuraator Anastassia Karnejeva ühismeediasse postitatud videos.

2022. aastal, vahetult pärast Ukraina sõja algust, loobusid Vene paviljoni kunstnikud ja kuraatorid protestiks biennaalil osalemisest, kuna korraldajad keelasid Vene valitsusametnike osalemise.

2024. aastal Venemaad ei kutsutud, kuid sel aastal teatasid korraldajad märtsis, et riik osaleb, mis põhjustas viivitamatult pahameeletormi.

Kirjas biennaali presidendile Pietrangelo Buttafuocole palusid 22 Euroopa kultuuri- ja välisministrit tal oma otsus uuesti läbi vaadata, öeldes, et Venemaa kohalolu on vastuvõetamatu, arvestades Venemaa jätkuvat jõhkrat agressioonisõda Ukraina vastu.

"Kultuur ei ole eraldiseisev ühiskondade tegelikkusest," kirjutasid nad.

Euroopa Komisjon teatas hiljem, et kavatseb peatada või lõpetada oma kolme aasta peale jaotuva kahe miljoni euro suuruse toetuse Veneetsia biennaalile.

"Euroopa maksumaksjate rahaga rahastatud kultuuriüritused peaksid kaitsma demokraatlikke väärtusi, edendama avatud dialoogi, mitmekesisust ja sõnavabadust – väärtusi, mida tänapäeva Venemaal ei austata," ütles pressiesindaja.

Esmaspäeval kirjutas Euroopa Liit uuesti Itaalia valitsusele, et küsida selgitusi tingimuste kohta, mille alusel Vene delegatsiooni võõrustatakse, kuna kardetakse Moskva-vastaste Euroopa sanktsioonide rikkumist.

Eelmisel nädalal Itaalia kultuuriministeeriumi läbiviidud kontrolli lekkinud dokumentide kohaselt väitsid biennaali korraldajad, et Veneetsia paviljon kuulub Venemaale alates 1914. aastast ja selle kasutamist ei saa takistada.

Kultuuriminister Alessandro Giuli, kes väljendas algusest peale Itaalia valitsuse vastuseisu Venemaa kaasamisele, on öelnud, et ta Veneetsiasse ei lähe.

Žürii tagasiastumise ja praeguse rahvusvahelise geopoliitilise olukorra erakordsuse tõttu on korraldajad lükanud auhinnatseremoonia edasi 9. mailt 22. novembrile, näituse viimasele päevale.

Biennaal teatas, et annab välja kaks auhinda, mille puhul saavad külastajad hääletada, ja neist ühe võib võita iga riiklik osaleja, sealhulgas Venemaa. See järgis kaasamise ja võrdse kohtlemise põhimõtet, seisis avalduses.

"La Biennale püüab olla ja peab jääma vaherahu paigaks kunsti, kultuuri ja kunstilise vabaduse nimel," öeldi teates.