Margus Tsahkna: surve töötab ja isegi Kreml ei suuda seda enam varjata

Venemaa on aastakümneid kasutanud 9. maid oma jõu ja "võitmatuse" müügiüritusena. Punase väljaku paraad on propagandaüritus, millega Kreml on püüdnud näidata maailmale, et Moskva kontrollib olukorda ja hirm kuulub teistele. Tänavu on pilt teine, mis tähendab, et järjepidev surve töötab, kirjutab Margus Tsahkna.
Võidupüha on Vladimir Putini režiimi üks tähtsamaid sümboleid, see peab näitama jõudu, kontrolli ja sõjalist üleolekut. Tänavu näeme aga paraadi, kust on kadunud nii enesekindlus kui ka suur osa tehnikast. Pärast aastaid kestnud verist ja ebaõnnestunud sõda napib Venemaal isegi tanke, mida Moskva tänavatele veeretada. Samal ajal kasvavad kaotused rindel iga päevaga.
Veel mõned aastad tagasi tundus Moskva Venemaa enda jaoks puutumatu. Ukraina droonid ulatuvad sügavale Venemaa territooriumile ning löögid Kremli lähistel on toonud sõja sinna, kuhu Putin lubas selle kunagi mitte kunagi jõuda.
Üle Venemaa jäetakse ära võidupüha üritusi. Sõda, mis pidi kestma kolm päeva, on jõudnud Vene linnadesse ilma pommirahede ja massilise hävinguta. Ukraina on suutnud täppisvõimekuse ja nutikusega teha seda, mida Venemaa ei ole suutnud saavutada enam kui 1500 päeva jooksul rakettide, terrori ja massihävitusega. Kui Venemaal jäävad ära aasta kõige olulisemal päeval üritused, siis Kiievist kõlab ühehäälselt sõnum, et Putini ähvardused neid evakueerima ei pane.
Ka Venemaa välja pakutud relvarahu näitas taas, mida Kremli sõnad tegelikult väärt on. Moskva tahtis pausi ainult selleks, et oma propagandaparaad probleemideta pidada. Reedese seisuga oli Venemaa iseenda välja kuulutatud relvarahu rikkunud rindejoonel juba enam kui 140 korral. Mõned päevad tagasi pommitasid venelased Sumõs asuvat lasteaeda.
Seetõttu ei saa Venemaad käsitleda partnerina ei poliitikas, spordis ega kultuuris. Reedel suleti Vene paviljon Veneetsia biennaalil ning see jääb suletuks kuni biennaali lõpuni novembris. Eesti koos mitmete teiste riikidega kirjutas ka avaliku kirja, milles rõhutati, et kultuuriplatvorme ei tohi kasutada sõja ja selle toimepanijate legitimeerimiseks. Kultuur ei ole Kremlile ammu olnud kultuur, vaid tööriist agressiooni ja sõjakuritegude pehmendamiseks ning normaliseerimiseks.
"Kunstivabaduse" sildi taha ei saa peita riiki, mis pommitab lasteaedu, röövib lapsi ja hävitab teadlikult teise rahva kultuuri. Selline normaliseerimine hävitab rahvusvaheliste institutsioonide moraalse usaldusväärsuse.
On näha, et surve toimib. Toimivad sanktsioonid, Ukraina vastupanu ja Venemaa rahvusvaheline isoleerimine. Kreml üritab endiselt mängida tugevat, kuid tegelikkuses on Venemaa nõrgem, närvilisem ja rohkem kaitseasendis kui veel mõni aasta tagasi. Just nüüd oleks surve vähendamine suurim võimalik viga, survet tuleb veelgi suurendada.
Toimetaja: Kaupo Meiel




