Adamson kirjutas, et riigipühana aitaks 2. veebruar selgemalt ja nähtavamalt esile tõsta üht keskset sündmust Eesti ajaloos ning anda sellele vääriline ühiskondlik tähendus.

"Samas tuleb arvestada teema tundlikkustega. Tartu rahu on otseselt seotud Eesti võiduga Vabadussõjas ning selle tõlgendamine võib mõnele osale elanikkonnast mõjuda keeruliselt, kui rõhuasetus asetub üksnes vastasseisule. Just seetõttu on oluline, et selle tähtpäeva sisu ja tähendus oleksid lahti seletatud tasakaalukalt, ajalooliselt täpselt ja kõiki ühiskonnagruppe kaasavalt," vastas Adamson muinsuskaitse seltsi ettepanekule.

Kuna Adamson vastas meie-vormis, siis võis sellest järeldada, et ta ei peegeldanud isiklikku, vaid ministeeriumi üldist arvamust. Ta laiendas teemat sellele, et ka õpetajad peavad Tartu rahu laadseid teemasid käsitlema tasakaalustatult ja kaasavalt kõigile õpilastele sõltumata nende emakeelest ja elukohast.

"Seetõttu peame oluliseks rõhutada, et pelgalt tähtpäeva staatuse muutmine ei täida oma eesmärki ilma sisulise ja haridusliku toeta. Võtmeküsimus on Eesti ajaloo järjepidev ja kvaliteetne käsitlemine koolides. Siinkohal on oluline roll õpetajatel, kes peavad suutma neid teemasid tasakaalustatult, mõtestatult ja kaasavalt edasi anda kõigile õpilastele, sõltumata nende emakeelest ja elukohast. See vajadus ei piirdu üksnes teatud piirkondadega, vaid puudutab kogu haridussüsteemi," manitses ta.

"Kokkuvõttes ei ole me vastu 2. veebruari riigipühaks kuulutamisele, kuid selle tähistamine peab käima käsikäes sisulise ajalookäsitlusega hariduses," kirjutas Adamson 28. aprillil muinsuskaitse seltsile saadetud vastuses.

Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) andmetel on Andero Adamsonil magistrikraad Tartu Ülikooli Euroopa Kolledžist ("Bologna protsessi põhine euroopastumine Eesti kõrghariduspoliitika näitel", 2012).

Ministri lähenemine erineb

6. mail saatis haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) oma kommentaari muinsuskaitse seltsi tegevjuht Helle-Silvia Solnaskile, mis erines ametniku omast. Kallas märkis, et Tartu rahul on ainult üks ja üheselt mõistetav tõlgendus, see on Eesti riigi alustala ja "sünnitunnistus".

"Tartu rahuleping tegi lõpu ohvriterohkele Vabadussõjale ja tõi Eestile iseseisvuse. Oma riik on meie rahva kalleim aare ja selle eest oleme Vabadussõja kangelastele igavesti tänulikud. Vabadussõjas oli oluline osa kanda vabatahtlikuna rindele läinud noortel, kes astusid sõjaüksustesse otse koolipingist, et kaitsta oma riiki. Nüüd, enam kui sada aastat hiljem pole nende sangaritöö sugugi oma tähtsust kaotanud. Selliselt käsitletakse Tartu rahu temaatikat ka meie koolides," leidis Kallas.

Kallas kinnitas, et haridus- ja teadusminister ning ministeerium jagavad seisukohta, et Tartu rahu aastapäev kui ülioluline tähtpäev võiks leida meie ajaloo käsitlemisel enamat üleriiklikku tähelepanu.

"HTM ei ole vastu Tartu rahu aastapäeva muutmisele riigipühaks. Vastava otsuse saab teha riigikogu."

ERR-i küsimusele, kas ametnik Andero Adamson lastakse lahti, Kallas otsesõnu ei vasta, vaid märkis, et ta sai alles kolmapäeval ametniku vastusest teada. "Ma pole jõudnud Adamsoniga sellest rääkida. Mu kolleeg temaga rääkis. Ametnik oli ise ka üllatunud, et teda võis niimoodi tõlgendada. Inimesel oli lihtsalt väga ebaõnnestunud sõnastus," ütles Kallas.

Ka endine haridusminister, ajaloolane Tõnis Lukas (Isamaa) väljendas hämmingut HTM-i ametniku seisukoha üle.

"Kui selle kirja tõesti on koostanud mõni Eesti riigi ametnik, siis ta sisuliselt eitab Eesti Vabariigi iseseisvust ja leiab, et selle meenutamine, veel enam selle üle uhke olemine, ei sobi kaasaja Eesti ühiskonda. Vapustavalt küüniline," märkis Lukas.

Selts: Tartu rahu on eriti oluline praeguses julgeolekuolukorras

ERR-i portaal kirjutas 7. aprillil, et Eesti Muinsuskaitse Selts tegi valitsusele ja riigikogule ettepaneku kuulutada Tartu rahu aastapäev ehk 2. veebruar riigipühaks. Praegu on Tartu rahu riiklik tähtpäev.

Seltsi esimees Madis Morel kirjutas ettepanekus, et Tartu rahu on Eesti ajaloos märgilise tähendusega ja rahuleping Eesti Vabariigi sünnidokument.

"Võiduka Vabadussõjata poleks meil võibolla võimalus tähistada Eesti Vabariigi aastapäeva. See ülioluline tähtpäev võiks leida meie ajaloo käsitlemisel enamat üleriiklikku tähelepanu. Eriti puudutab see Ida-Virumaad ja venekeelseid noori, sest sellest tähtpäevast üritatakse piirkonna koolides vaikides mööda minna. Paljud õpilased ei tea seal üldse, miks on see nii oluline päev Eesti iseseisvuse jaoks."

Eesti Muinsuskaitse Selts on seisukohal, et väärtustamaks Tartu rahu, tuleb 2. veebruar kuulutada riigipühaks. Selts leiab, et eriti tugeva signaali annaks see praegusel ajal, kus Venemaa püüab taas ühte iseseisvat riiki hävitada ning on marginaliseerinud Tartu rahu tähenduse Eesti ja Venemaa vahelistes suhtes, pidades seda vaid ajalooliseks dokumendiks.

Tartu rahuleping

Rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmiti pärast keerulisi läbirääkimisi 2. veebruaril 1920 Tartus. Leping lõpetas ligi poolteist aastat kestnud Vabadussõja ning oli esimeseks suureks saavutuseks noore Eesti riigi välissuhtluses. Leping määras ära Eesti idapiiri ning selles tunnustas Nõukogude Venemaa igaveseks ajaks Eesti Vabariigi iseseisvust. Samuti avas see Eestile tee rahvusvahelisele tunnustamisele iseseisva riigina.