"Temaga pole poliitikud sellest rääkinud," kinnitas Kersti Kaljulaidi fondi tegevjuht ja varem presidendiametis tema nõunikuna töötanud Taavi Linnamäe ERR-ile. Kaljulaidi endaga toimetusel otse ühendust saada pole õnnestunud.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimees Lauri Läänemets ütles neljapäeval ERR-ile, et ei ole saanud Reformierakonnast mingeid signaale Kaljulaidi ülesseadmisest presidendivalimistel. Ta avaldas lootust, et Reformierakonna poliitikutelt tulnud otsesed või kaudsed vihjed Kaljulaidi ülesseadmise kohta ei ole tehtud selleks, et ennast väärika inimese najal lihtsalt upitada.

Reformierakonna poliitikutest on Kaljulaidi presidendiks esitamise idee välja pakkunud Eerik-Niiles Kross. 

"Nagu tavaliselt, ei ole ma seda ettepanekut kooskõlastanud asjassepuutuvatega, nii et Kaljulaid ja erakond ärgu pahandagu – ent tekkinud on hea võimalus valida Kaljulaid teiseks ametiajaks Eesti presidendiks. Erinevalt Karisest võiksid tal riigikogus hääled koos olla," pakkus Kross.

Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Lauri Laats ütles, et koalitsioon saab soovi korral Kaljulaidi kandidatuuri üles seada. Valimisvõidus ta kahtles, sest pidas tõenäoliseks, et kõik Reformierakonna fraktsiooni liikmed ei hääleta Kaljulaidi poolt. 

"Kui me vaatame, kes võiksid Kersti Kaljulaidi toetada, siis on need sotsid. Peaminister ütles välja, et nendel on valmisolek vähemalt kandidaat välja käia ja tekitada arutelu. Ma arvan, et kui nendel tahtmist on, siis nad 21 häält kokku saavad. Kas see ka viib kuskile, on omaette küsimus," ütles Laats.

Kommunikatsiooniekspert Põim Kama ütles, et kindlalt saab Kaljulaidi kandideerimisest rääkida siis, kui ta nõus on. Praegu jääb mulje, et tegu on mainet kujundava sammuga.

Kolmapäeva õhtul ehk poolteist nädalat pärast Kaljulaidi mahahääletamist tegi avalduse Reformierakonna esimees Kristen Michal. Ta ei rääkinud küll Eesti presidendivalimistest, kuid avaldas ühemõttelist toetust Kaljulaidile pärast seda, kui ta EOK presidendiametist maha hääletati.

"Pigem peaminister avaldas Kersti Kaljulaidile toetust selle liini eest, mida ta ajas Eesti olümpiakomitee presidendina ja kritiseeris talle osaks saanud umbusaldust. Ma arvan, et see on mainekujunduslikult arusaadav samm. Sellega aitab peaminister liberaalse maailmavaatega poliitikuks positsioneerida," sõnas Kama. 

Kersti Kaljulaid oli Eesti president aastatel 2016–2021. Teiseks ametiajaks ta ei kandideerinud.